Inimene lävel
“Inimene lävel” Bernard Lievegord.
Senitundmatud jõud üritavad pääseda “ebateadvuslikult” alalt teadvusesse, nad tekitavad segadust, mis annavad endast märku hirmude, depressiooni ja muu säärase kaudu.
Iga taassünniga, iga järgmise sammuga arengus, täieneb vaimustruktuur vastastikuses seoses kehalise olemusega, mille oleme pärilikul teel saanud.
Kehalise olemuse alla kuulub:
1. Füüsiline keha.
2. Seda toitev elujõud,mis seda järjest üles ehitab ja maha lammutab- vegetatiivne keha e. eeterkeha
3. Animalistlike psüühiliste nähtuste ja toimete süsteem-astraalkeha e. animaalhing
Inimene sünnib koos füüsilise keha, vegetatiivsete jõudude ja animaalhinge jõududega.
Mina ülesandeks on neisse tööriistadesse sisse tungida ja need elustada ja inimlikustada. Inimlikustamine on elu esimese poole ülesanne, hiljem saab neid jõudusid rakendada edasisel arengul.
Inimese animaalhinge funktsioonid on samad mis loomadel: söömine, järglaste saamine, pesaehitamine jne,
Kõrgema teadvuse kaudu astub inimene ühendusse oma kõrgema “minaga”. Antropoloogilise teraapia mõte on nende Mina funktsioonide tugevdamises, mis tõstavad animaalhinge inimlikule tasandile, hingemaailma kesksfääri. Inimene on keskne olend, ka kogu inimkultuur on pärit keskmest.
Neljakümnendate eluaastate alguses on inimese iseloom välja kujunenud ja siis moodustub pinnas mis võimaldab loovalt ja enesest lähtuvalt kultuurielus osaleda.
EETERKEHA
On kõiki eluprotsesse käivitavaks jõuks, Ta ehitab üles elundid, lõhustab toitained, taastoodab neist organismi enda proteiine..Eeterkehas töötavad biokeemilistes protsessides korraga nii kujuteldamatult lammutavad kui ka ülesehitavad jõud. Need jõud on reaalsed “eeterolendid” e. elementaalolendid. Nad teenivad meid, kuid sattudes tööle vales kohas, on neil lammutav mõju. Meie nimetame seda haiguseks,
Eeterkeha on ajakeha, ta on kõikide nende elusfaasi rütmiliste protsesside kokkuvõte, mis kujundavad individuaalselt eeterkeha sünnieelsel ajal. Seda individuaalset kujunemist määrab karma, mille inimene võtab kaasa eelmistest eludest. Selle tulemusel ideaalne kosmiline rütm muutub. Neis piirides võivad meid teenivad elementaalolendid enda kanda võtta negatiivse osa, nad hakkavad meid külastama patoloogiliste kõrvalekalletena ja ühekülgsusena kehalaadis. Põhiloomuse selline kalduvus kindlatele haigustele mis peitub sügaval meie sisemuses ja aktiivseks muutuda alles kunagi hiljem, võib omandada võimu Mina üle.
Inimene ise ehitab sünnieelses staadiumis üles pärilikud jõud saabuva elu jaoks..Selleks pidi “hing” ühinema esivanematega (saabuva taassünni omadega) nende eksistentsi vallas, mis ulatus paljudesse sajanditesse enne sündi .Pärilikkuse kaudu annab selline eellaskond eeterkehale enda omadused.
Eeterkeha on pärilike jõudude kandjaks. Eeterkeha on moodustunud viimase surma ja käesoleva sünni vahelisel tohutul ajavahemikul. Kõik häiriv eeterkehas on seotud jõududega, mis asetusid oma kohale eeterkehas ,mis oli eelmises elus. Eelmine keha oli jätnud endast jälje eetersfääri. Varasemat elu kogeti läbi tema tagajärgede, Eelmine elu oli omakorda saanud mõjutusi oma eellastelt ja nõnda edasi üha kaugemale, kuni hetkeni, mil eeterkehad individualiseerisid inimajaloos esmakordselt. Sellega algas nn. Lemuuria epohh. Seni olid nad taimetaolised ,individualiseerimata .Lemuurias saavutasid nad individualiseerunud kuju tänu astraalkeha kujundavale jõule.
Tänu oma sensoorsele olemusele on meie päevateadvus piiratud eespool kirjeldatud pinnateadvusega. Igal ööl magama jäädes tungime läbi selle pinnateadvuse ja siseneme vaimsesse tegelikkusesse mis peitub pealispinna taga.:me ise oleme tema varjatuksjäämise põhjuseks: me huvitume ainult sellest, mida füüsilised meeled meieni toovad.
Alates uinumise hetkest, mil me sellest sensoorsest teadvusest loobume, astume maailma mida asustavad elemendid ja olevused, keda me meeltega tajutavas maailmas tunneme vaid tänu nende mõjule. Magama jäädes kaotame me oma päevateadvuse. Öömaailma ei tunneta me tavaliselt üldse. ”Väljaspoole” suunatud initsiatsioonitee tähendab, et me säilitame teadvuslikkuse ka magama jäädes, et me ületame läve täie teadvusega.
TEINE INIMENE MEIS ENDIS
Kõrgemal minal on mälupilt kosmilise inimese kujust -kujund, mida taevane maailm peab silmas inimkonna eesmärgina ning mida inimesele näidatakse tema surma ja järgmise sünni vahelisel ajal. See mälupilt on loov jõud, mis on vaimse printsiibina suuteline looma füüsilise keha kogu selle keerukuses. See on justkui arhitekti joonis, mida järgides eeterkeha elujõud oskavad ehitada füüsilist keha. Selline vaimne printsiip on eriti aktiivne embrüonaalse arengu algstaadiumis.
Mina võib inkarneeruvalt inimest saata enne tema sündi kogu tema “laskumisel” vaimuilmast kuni sünnihetkeni.Siis jääb ta maha vaimuilma ja mõjutab inimese elukäiku ülalt.
Igal ööl kohtume me vaimuilmas oma kõrgema minaga ja saame talt enda kohta hinnangu.Hommikul ärgates tunneme poolteadvuslikult negat.või posit. Häälestust oma tegude ja kavatsuste suhtes. Kui me edaspidi enam midagi ette ei võta, siis see rahulolu või ebamugavustunne lihtsalt säilib. Surmahetkel kohtub selle kõrgema minaga hing. Järgneva puhastumise käigus esitab ta meile möödunud elu “arve”..Meie kõrgem mina tahab, et inimene oleks kaasaantut suurendanud ja arendanud.Teenrid: astraal ,eeter ja füüsiline keha peavad elu jooksul rikastuma.
Tavaelus tähistatav “mina” pole päriselt kõrgem Mina, vaid see on kõrgema Mina “peegeldus” meie hinges- astraalkehas ning aistvas, mõtlevas ja teadvuslikus hinges.
Inimese vaimolend ei ole nii kergesti märgatav kui mateeria; kõigepealt tuleb läbi teha sisemine treening, et muuta ka päeva ajal teadvustatavaks see, mis end öösel ilmutab.
Kõrgem mina laseb inimesest lahti sünnihetkel ja saadab teda sellest ajast vaid väljastpoolt..Kuid inimese elus on hetki, mil kõrgem mina võib anda uuendatud “sünnimõjusid”. Kindlatel aegadel avaneb taas värav kõrgemasse minasse, andes niiviisi maisele inimesele võimaluse tugevdada oma sihti käesolevas inkarnatsioonis. Need hetked määrab kindlaks kosmose konstellatsioon- Päikese, Kuu ja Maa saadab inkarneeruvat hinge tema laskumisel planetaarsfääridest kuni Kuu sfäärini kus leiab aset füüsiline sünd. Me siseneme Maa- ellu läbi “kuu-värava”. Mina taandub seal Päikese sfääri, kuhu ta ise kuulub.
I taassünni konstellatsioon
18. a. 7 kuud 9 päeva
Sel momendil avaneb sünni värav hetkeks niisugusena nagu ta oli ja Mina võib oma inkarnatsioonimõjutusi uuendada.
II 18a. 7k .9p. 37 a. vanuses jne.
Inimesed,kes tahavad elada minast lähtudes, ei tohi piirduda vaid äraootava hoiaku võtmisega. Nad võivad otsida seesmist arenguteed ja teha ennast avatuks neis peituva teise inimese ärkamisele.
Uus müsteeriumitee, mis liigub läbi imaginatsiooni, on tee, mille käigus päeva- inimese käsutuses olevad vahendid-mõtlemine, tundmine ja tahe saavad ka teise inimese, öö inimese, omaks. See on tee kõrgema Mina “iseenese” poole, mis saadab öö-maailmas meie eluteed, kui otsime järgmist astet oma arengus läbi paljude elude.
Esimesele isiksusele, päeva- inimesele, on kuju andnud minevik, eelmiste elude karma. Seetõttu ei ole inimene päevaisiksusena vaba.Tal tuleb oma minevikku tunnistada ja käsitleda seda lähtepunktina käesolevas elus edasiliikumisel. Edasiliikumiseks annab jõudu teine inimene, meis olev hingelis- vaimne olemus, kes päeva jooksul on esimese inimesega seotud, kuid öösel end vabastab ja saab siis vaimuilmast mõjutatud oma eesmärkide seadmiseks. Igal öösel leiab aset meie tegemiste hindamine, igal öösel uuendame me oma elusihte. Hommikul ärgates on see veel tallel kuid hägustub tänu meeltemaailmast tulevatele visuaalsetele piltidele ja häältele.
Päeva -inimese välist ajalugu nimetame me elulooks. Sisemist elukäiku, mille toob päevasesse ellu öö-isiksus, võime nimetada inimese vaimseks ajalooks e .pneumategraafiaks. Selles sisemises pnem.-s muutub nähtavaks inimese karma, mis ei lähtu mitte minevikust vaid on tulevikku suunatud. Inimene, kes “igavesti” edasi pürgides teeb suuri jõupingutusi, loob oma tulevikku, mis saab järgmises elus uueks lähtepunktiks. See teadmine võib innustada järgima arenguteed, millest siin räägitakse. See on seda õigem, mida enam ta mõistab, et iga inimolendit kutsutakse andma oma panust teadvushinge arengusse.
See kes elab imaginatsioonis, näeb kõikides väljendustes arheotüüpe. See, kes elab inspiratsioonis, arendab südame kultuuri. See, kes elab intuitsioonis, toimib hetkest lähtuvalt ja saadab korda head.
Lisaks meditatsioonile tuleb teha “ettevalmistusi”, mis koosnevad harjutustest. Ainuüksi lugemine, on osake treeningust.Eelkõige on vajalik arendada kannatlikkust, võimet oodata kuni sisemised protsessid täielikult toimima hakkavad. Samuti on tähtis oma elurütmi tagamine .Inimesel tuleb oma päevastele ja nädalastele rütmidele uus tähendus anda .Aastarütmi kogemise tulemusena võib inimese Mina maailmaga kokku saata.
Kuus harjutust, mis seovad Mina ja hinge jõude- mõtlemist, tundmist, tahet:
1. Mõtlemise kontroll
2. Tahte kontroll
3. Tundmise kontroll
4. Seesmine sallivus
5. Vastuvõtlikkus
6. Kogu hinge meelerahu.
Vastuvõtlikkust on võimalik vaid omandada ühiselus, kus on palju inimlikke kokkupuuteid. Liikumiskiiruse ja valitud tee kulgemise ja sisu eest vastutad sa ise.
Aegamisi kujuneb välja elund, mis annab sulle märku kui kipud liiga kiiresti edasi tormama või oled vajalike sammude astumisel laisk. Seda elundit võib nim. esoteeriliseks südametunnistuseks, see on meie seesmine guru.
TEISIKUTEST
Kui sageli oleme pimestatud teise inimese teisikust, ilma, et me tema tegelikku olemust näeksime .Paljud sotsiaalsetes suhetes esinevad vääritimõistmised ja tülid on teisikute teadvusvälise tegutsemise tulemus. Vahel pole abielu või tööga seonduvate kõige tulisemate riidude taga midagi muud kui “teisiku tülid”. Käsitleda tuleb teisiku erinevaid külgi. Kõigil neil külgedel on üks ühine joon- nad hõlmavad meie kehalise ülesehituse ja hingelise olemuse neid osi, mis pole üldse või on vaid osaliselt meie Minast läbistatud e. mis ei ole meie kõrgema Mina kontrolli all.
Minu teisik ei ole minu kõrgema Mina koostisosa, kuid sellest hoolimata kuulub ta minu juurde. Mitte ilma asjata ei käi ta minuga kaasas. Tema olemasolu põhjus peitub minu enese olemuses, minu karmas. Kui ma suudan tema kohalviibimisest midagi õppida, siis ma võin oma arengus jõuda järgmisele astmele.
On võimalik eristada järgmisi teisikuid:
1. Pärilikud jooned meie keha ehituses, temperamendis ja iseloomus.
2. Meie kasvatus ja koolitus koos kultuuritausta ja kultuuriliste väärtushinnangutega.
3. Teisik, mis on pärit meie eelmistest eludest pärit jäänustest, mida pole omaks võetud ja mis toimivad käesolevas elus segava mustrina.
4. Vabastamata loodusolendid- teisikutena
5. Teatud geograafilised jõud, mis meile mõjuvad, näit. kindla piirkonna või mandriga seostatavate hinge struktuuride esilekerkimine
6. Inkarneerumine naise või mehena.
7. Teie isik kui lävevalvur.
Kõik need erikujud ei anna kokku seda mis me oleme. Nad on meil olemas “ meie individuaalse mineviku tulemusena”Ainult tänu sellisele “kristalliseerunud” minevikule saab alata uus inkarnatsioon, millel jällegi tuleb igal hetkel pürgida sammuke lähemale ideaalsele inimesele, kelleks me lõpuks saada tahame.
KEHAEHITUS. TEMPERAMENT ISELOOM.
1. Tserebraalne tüüp.
Domineerib kolju.
Vastuvõtlik meelteaistingule, kalduvus seedehäiretele. Vanemas eas kroonilised haigused. Lapsena ägedad haigused, võtavad ohtliku kuju.
2. Seediv tüüp
Domineerib lõuaosa. Keha juures kõht ja kereosa. Armastab palju ja hästi süüa.Takistused põhjustavad äkkviha. Hingeelu lihtne, materiaalsusele kalduv. Töövõime tohutu. Elueesmärgid egotsentrilised, suunatud võimu saavutamiseks.
3. Vahepealne tüüp-respiratoorne
Domineerib pikk ja lame rinnaosa, näos on esikohal keskosa ja nina. Sotsiaalselt keerukad, põikpäised. Lapseeas juba erandlikud.
4. Muskulaarne tüüp
Silmade joon veidi keskpunktist kõrgemal. Harmooniline väljanägemine ja muskulatuur. Elavaloomuline, sportlik, praktiline ja tegutsev. Harva haige, paraneb kiiresti.
Kehaehituse välimus on füüsilise keha väljendus ruumis, Keha kõikidel osadel on oma kindel ülesanne. Välimuses esineva ühekülgsuse korral domineerib ka vastav funktsioon.
Esimese seitsme eluaasta jooksul mõjutab kehakeskust vana karma väljendus inimese käitumist, tervist ja arenguiseärasusi
Bioloogilised funktsioonid annavad hinges endast märku nelja temperamenditüübina:
Koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik.
Ka need omadused on funktsionaalsed ega ole isiksusega seotud.
Käitumises, lapse tegutsemises ja reaktsioonides hakkab temperament avalduma pisut hiljem kui keha ehitus. Ka temp. on üks karmalise mineviku vilju.
Inimese temperamendi kujundab tema eeterkeha struktuur. Temperament on “ajafiguur”, liikumise ja reaktsioonide kujund.Temp.väljendab eeterkeha füsioloogiat. Kõige silmatorkavam 7- 14 eluaastal.
ISELOOM.
Kerkib esile pärast murdeiga. On hingestruktuuri “olemus”, mille tekitajaks astraalkehas domineeriv jõud. Kujuneb välja 14-21 eluaasta vahel. Selles faasis on siseelu, seega ka käitumine mõjutatud selle lahtivormuva astraalkeha poolt, mis vanast karmast üle on kandunud. See toimub vastavuses seitsme planeedisüsteemi omadusega. Seetõttu võib eristada seitset iseloomutüüpi.
Teadmishimuline, mõtleja, korraldav, hoolitsev ,novaatorlik, säilitav
Need kuus võivad ilmneda kahes erinevas modaalsuses:aktiivses või passiivses, ekstravertses või intravertses. Seitmes om.on tasakaalustava iseloomuga.
Astraalkeha elab väljaspool aega ja ruumi. Ta on omaduslik struktuur, mis on aluspõhjaks hingeelule ja mis annab sellele “värvuse”. 14-21.a. vahel tungib iseloomu tüüp esile ja hakkab domineerima kehaehituse ja temperamendi üle.
Kehaehitus, temperament ja iseloom on tihedalt seotud kolme kehaga: füüsilise, eeter-ja astraalkehaga. Nende kolme katte varjus peitub individuaalsus-inimese Mina e.”ise”. Mis käesolevas elus enda jaoks uues sihid on seadnud. Enamasti on individuaalsus peidus.Tegelikust vaimsest inimolendist võib teada saada alles mõne aja möödudes. Kuid vahel paistab inimese sära läbi kõikide katete ja räägib meiega vahetult.
Kehaaehitus, temperament ja iseloom saavad kuju minevikust, vanast karmast. Isiksus aga püüdleb uue karma poole. Ta ei rahuldu lihtsalt olemasolevatele omadustele toetumisega. Ta tahab midagi uut lisada. Elus juhtub see siis, kui Mina mõjutab nimetatud kolme kesta sel määral, et need ümber kujunevad. Inimese hinges tekib selle tulemusena midagi täiesti uut. Mina püüdlus anda hingele tema iseloom saab teoks 21 ja 42 eluaasta vahel. Sel ajal kui Mina tegutseb aktiivselt astraalkeha ümberkujundamisega, toimub midagi sarnast astraalkehaga- ta saab millekski uueks -aistinghingeks.
Astraalkeha on suunatud sissepoole, ülesehitamisele. alalhoidmisele. siseelundite funktsioneerimisele ning muutub hinges märgatavaks ihade näol. Siis suunab Mina astraalkeha maailma poole, kus meeleaistingud ta “viljastavad”. Selle tulemusena tekib rikas siseelu, mis vabastab end elundkonnaga seotud astraalkehale omasest egoismist. Niimoodi loob Mina enesele omaenda hingeinstrumendi. Aistinhing puhkeb 21-28 eluaasta vahel.
Niiisamuti võib Mina avaldada viljastavat toimet ka eeterkehale. Sel juhul lahutatakse elujõud osaliselt füüsilisest kehast ning neis moodustavad osakese Mina kujundatud hingest. Sellised eeterjõud toovad endaga hinge kaasa siiski erinevaid omadusi, sõltuvalt elundist, millest nad tulenevad. Niisugusel moel kerkib närvisüsteemi aladelt esile mõistushing ja rütmiliste süsteemide alalt meeleoluhing.”Meeleoluhinge” jõudusid tuleb arendada koos “intellektuaalsete” jõududega, muidu muutub mõistus abstraktseks, kuivaks ja bürokraatlikuks. Mõistus-meeleoluhing koorub 23 ja 35 eluaasta vahel.
Viimasena tuleb Minal ümber kujundada füüsilise keha /kujundavad jõud) ja muuta neid hingele kättesaadavaks.Sellest sünnib teadvushing, mis on eriti seotud tahet suunavate moraalsete eesmärkidega. Niimoodi suunatakse ebateadvuslik tahe moraalsetele ja mõtestatud tegevustele. Selline teadvushing hakkab arenema 35 ja 42 eluaasta vahel.
See mis meie ülesehituses algselt teisikus oli, on elu jooksul samm-sammult ümber kujunenud ja muutunud. Nii et temast võib saada vahend hinge arenemiseks.
EELMISE ELU SEGAVAD MUSTRID
Kehaehitus, temperament ja iseloom on pärit eelmistest eludest. Käesolevas elus on hinge eri külgi mõjutanud kasvatus ja kultuur. Lisaks nendele on veel eelmistest eludest pärinevad jõud, mida omaks pole võetud, nad n.ö. luuravad ümber käesoleva elu. Pärast surma loovutatakse füüsiline keha maa või tule elementidele. Selle tagajärjel kaob vorm, mille vaim mateeriale andis. Pärast surma elab inimese hingelis-vaimne olemus eeterkehas edasi. See eeterkeha kannab endas mälupilte, mida umbes 3 päeva jooksul hingele ühe suure tabloona näidatakse. Seejärel hakkab eeterkeha eeterelementidesse lahustuma, sarnaselt sellele kuidas füüsiline keha lahustus füüsilistesse elementidesse. On olemas eeterstruktuure, mis on kosmilisele eeterilmale nii võõrad, et neid ei lagundata ega võeta omaks. Need on tehnilis-materiaalse loomuga mõttekonspektid ja tunded. Nad jäävad lõhustamata kujul eetersfääri, kuid jäävad seotuks ka meie kui nende loojatega. Uude inkarnatsiooni laskumisel peab inimene jälle minema läbi Kuu-lähedase eetersfääri, kus moodustab endale hingelis- vaimse olemuse kujundusjõudude põhjal uue inkarnatsiooni jaoks vajaliku eeterkeha. Kui siis hingelis-vaimne olemus satub meie eelmisest elust pärinevale lagundamata jäänud “pakendile”, haakub see, tänu ühtesobivusele formeeruva eeterkehaga ja kujuneb saabuva inkarnatsiooni häirivaks koostisosaks. Meie ise kogeme teisikut kõrvalekallete, impulsside, kavatsuste ja emotsioonidena, mida meie jaoks iseloomustab tunne: ”See ei ole mina ise, kuid kõik see kuulub minu juurde, ma ei suuda sellest vabaneda. Nad sekkuvad, on häirivad, vahel segavad end teiste ja minuvahelistesse asjadesse.Teised märkavad meie teisikut enne kui nad aru jõuavad saada, kes ma ise olen ja teevad vastavalt sellele ka järeldusi. Ma tunnen, et minu üle otsustatakse valesti, Selline vana “pakend” moodustab hinges eraldi saarekese, millest mina läbi tungida ei suuda. Selle saare eitamise, tema tagasilükkamise abil, võin ma teda vaid kinnistada.Ta toob minu praegusesse ellu muret ja ainult seda muret omaks võttes võin ma sellest vanast karmast pärineva tükikese lagundada.
Elus tähendab see seda, et iga inimese asemel, keda paremini tundma õpitakse, kogetakse kedagi teist, ebasümpaatsemat: Ja sellel ebasümpaatsel on kalduvus just siis esile kerkida kui on suudetud rajada kindlad suhted. Seda tüüpi eeterstruktuurid on tõelised olendid, tõelised “kummitused” (vastupidiselt astraalolenditele,deemonitele) Kui inimene on suuteline neist läbi nägema kui minevikust pärit kummitustest, mis on tülikad eelkõige nendega seotud isikule, siis võib ka ta nad nendega kohtudes kõrvale heita ja näha selle inkarnatsiooni tõelist inimolevust. Sellised viirastused toovad lahkhelisid tööl ja perekonnas.Neid on võimalik lõhustada ainult neid läbi nähes, tunnustades neid sõbralikult teise inimese ristina, mida me tal kanda saame aidata.
Omaenese segava mustri tunnustama õppimine on samm teel küpsuse poole ja ka ainus vahend mille abil viirastust saab lõhustada. Nendel erilistel juhtudel kui uus inkarnatsioon saabub nii kiiresti, et vana astraalkeha pole veel jõudnud laguneda, võivad vana astraalkeha jäänukid avaldada häirivat mõju.Nad muutuvad deemoniteks ja viivad seestumiseni, mis võivad põhjustada tõsiseid psüühilisi häireid. Neid võib kõrvaldada, pöördudes kas Kristlusse või siis eriti osavõtlikus kohtumises vaimse ligimesega.
VABASTAMATA JÄÄNUD LOODUSOLENDID TEISIKUTENA
Kui Tarkuse Vaim, Liikumise Vaim või Vormi Vaim mõtleb, siis saab sellest mõttest olend- astraal- eeterlik kuju elementaarmaailmas. Need mõtteolendid lähetatakse loodusesse või Maa ja teiste planeetide liikumisse ning meie tunneme nende toimet loodusseadustena..Elementaarolendite vangistamine loodud maailma teenib inimese huve, kes võib selles maailmas areneda.
I loodusolendite tüüp -pöialpoisid, haldjad, õhu-ja tulevaimud.
Loodust vaadeldes haarame nad endasse. Alates sellest hetkest kuni meie surmani jäävad nad meiega seotuks. Pärast surma eristuvad olendid, keda me oma vaimutööga vabastasime neist olenditest, kes ei ole vabanenud, sest me vaatasime neid vaid “fotograafilise “ pilguga. Viimatimainitud jäävad meiega seotuks, me kohtame neid oma teel Maa peale oma järgmise inkarnatsiooni alguses. Meil tuleb nad kaasa võtta ja me kogeme neid kui sellele inkarnatsioonile võõrast koormat, mis siiski meie juurde kuulub. Elutarkuse abil me vabastame nad, ükskõiksuse tagajärjel tirime neid enesega kaasa, vähendades sellega üha võimalust ülemeelelise nägemiseni jõuda.
II tüüp el.olendeid on saadetud Maad öö ja päeva rütmis hoidma. Me teeme nad vabaks kui oleme töökad, hoolikad ja loovad. Kui me tegutsemine on laisk, loid ja väheviljakas, siis seome nad endaga.
III tüüp on seotud 28-päevase lunaarrütmiga, kasvava ja kahaneva kuuga. Meie võime nad vabastada kui meil on hea tuju, rahulik meel ja kui me ei ole rahulolematud. Me võime nad vabastada kui järgime aastarütmi religioossel moel. See tähendab vaimset osalemist aasta kulgemises ja austust looduses toimuvate protsesside vastu. Seome nad enda külge kui elame läbi aasta ebavaimsel, jumalata moel.
Kui me peame neid läbi elu endaga kaasa tirima:
I Looduse kogemine on tühi, inimene võib loodust koguni karta.
II Ebamugavustunne, tahtenõrkus, sügav vastumeelsus aktiivse tegutsemise suhtes.
III Varjatud rahulolematus, masendus, võimetu olla tõeliselt rõõmus ja õnnelik.
IV Võimetus kogeda religioosset viib kõige vaimse vihkamiseni, agressiivse materialismini.
I tüüp takistab meie mõtlemise arengut
II tahet
III tundeid
IV mina kui terviku arengut
On inimesi kes projetseerivad omaenese koorma ja suutmatuse ümbritsevale keskkonnale, süüdistades teisi või olusid omaenese raskemeelsuses ja rumaluses.
Selline on teisiku loomus, see vabastamata jäänud elementaarolendite hõljum, mis meid tülitab, rõhub ja maha kisub. Vabaks lastud el.olendid mõjuvad soodsalt vaimse mõtlemise, tundmise ja tahte võimele. Vabastamata olendid moodustavad eeterkoosluse, mis teatud tingimustel võib neist eralduda. Siis kogeme teda välise ähvardava jõuna mis samal ajal meiega ometi seotud on. Surmajärgses kamaloka elus, säilivad ka teatud kogemustest pärinevad läbitöötamata jäänud osised. Assimileerunud olendid elavad meie karmas, juhtides meid olukordadesse, mis võivad viia meie karma tasakaalustumisele.
Omastamata jäänud olendid põimivad end teisikutesse, andes sellele kujule väga isikupärase väljanägemise ja suunitluse kindlatele probleemidele, mis on inimeseti väga erinevad. Just tänu teisiku olemusest läbinägemisele saame alustada tööd mis vabastab vangistatud elementaarolendid ja viimaks ka meid ennast.
Esimene asi mida me selleks vajame, on sügav tänutunne nende elementaarolendite vastu, kes on loodusseaduste põhjal meie hüvanguks valmistatud. Need olendid muutuvad teadvushinge perioodil tumedaiks ja sundivaiks. Mina kuulub siiski palju kõrgemasse hierarhiasse, et niipea kui teisikut märkab ja sellele vapralt vastu astub, pühib tema Päikese- jõud pimeduse minema ja võib elementaarolendile nende tõelise kosmilise kodupaiga tagasi anda. Selleks peab olema julgust ja ettevõtlikkust mida on vaja vaimseks suhteks maailmaga.
GEOGRAAFILINE TEISIK.
Eriti suur on arimaarse teisiku osa teadvushinge perioodil. Sellel ajajärgul seob arimaarne elemntaarolend end inimesega veidi enne sündi.Ta ühendab end kehalise vahendi külge ja hõivab selle samal moel nagu teevad seda inimese enda vaim ja hing. See olend on seotud alameeleliste elektri-ja magnetjõududega ja tekitab meis nendetaolisi ilminguid. Meie enda eeterkeha toimib koos looduse elujõududega. Kirjeldatav varieeterkeha teeb kõik eeterprotsessid kaasa paralleelse elektrokeemilise protsessina. Nende olendite kaudu loodab Arhimar läbistada inimese oma külma, mefistoliku mõistusega ja sisendada tehnikamaailma ideed, kus kõige üle valitseb mehhaaniline ja elektrooniline kontroll. Neil olendeil on uskumatu intellekt ja tugev tahe, mis toimub peaaegu loodusjõuna. Neil ei ole aga tundeid ega kõlblust. Need on olendid, kes alateadvusest lähtudes inspireerivad leidureid, nende haigus-või väsimushetkedel. Kõik meie närvisüsteemiga seonduvad elektrilised ilmingud leiavad tegelikult aset meie teisikus, mitte meie eeterkehas, kuigi just tänu neile on närvifunktsioonid elektrioksefalogrammis nähtavad. Kogu biokeemia on tegelikult arimaarse teisiku omadustega tegelev teadus. Ka kõiki nn. ”külmi” kroonilisi haigusi, mis tõusevad esile meie sisemusest, põhjustab nim.teisik. Keemilistel ravimitel mis on samuti selle teisiku innustusel loodud, on vaid sümptomite kadumist põhjustav toime. Kõige tõhusamad on need ravimid “Kuumade” palavikuliste lutsifeersete haiguste vastu.
Maa eri piirkondades on arimaarsed teisikud erinevad. Läänepoolkeral, Ameerikas on neil tugev mõju kehaehitusele mis mõjub just alalõualuu ja jäsemete pikenemisele. Lutsifeersed jõud tekitavad neuroose. Tirivad inimest eemale tema ülesannetest siin maa peal-sektantlus, narkomaania, alkoholism. Arimaarseid teisikuid kohtab inimene teel sissepoole.Tegutsevad ebateadvuslikes organprotsessides, eriti närvi-taju süsteemis, tekitades painavat tahet, mille sihiks on mõistuse kontrollimine ja loodusjõudude ärakasutamine. Lutsifeerse teisikuga kohtub inimene teel väljapoole,ekstaasi ihaledes.
MEHE- NAISE PROBLEEMID
Igas kultuuriepohhis on kõigil võimalus kogeda sellele perioodile omast arenguteed kaks korda-kord mehe, kord naisena. Evolutsiooni käigus on mehe-naise suhte omandanud kolmese laadi
I seksuaalsus-soojätkamise vajadus
II Eros-hingeline külg. Läbistab kogu hinge ja ergutab aistinghinge kogema rikast siseelu.
III Armastus- vaimne külg. Annab endast märku kui inimene kohtab teise inimese Mina ja soovib end siduda teise inimese inkarnatsiooni ülesandega. Tugineb ustavus-ja truudustundel teise inimese suhtes. Vaid seks suhetes hakkab teise inimese närvidele käima .Erosel rajanevad suhted püsivad kauem, kuid 42 eluaastaks on nad maha käinud ja tuleb esile inkarnatsiooni vaimne aspekt. Püsiva kestvusega on Minade koosolemine. See seisab kõrgemal meheks või naiseks olemise tõsiasjast ja on võimalik kõikide inimeste vahel.
Kohtumine inimesega kes puudutab meie Mina, on suurim kingitus mida võime tahta.
On naisi ja mehi, kellel on tugevad järelmõjud eelmise naiseks või meheks olemisega. Seda ei saa seostada homoseksualismiga. Homoseksualism põhineb füüsilise keha kujunemisel.
LÄVEVALVUR
Neid on kaks- väiksem ja suurem.
Väiksem valvur on reaalne vaimkuju, kelle me ise loonud oleme. Ta on meie negatiivse mineviku kogusumma mis on kujunenud nii meis varasemate inkarnatsioonide kui ka praeguse elu tulemusena. Sellises läbielamises ilmub ta meie ette hirmutava tontliku olendina kes takistab meie teadlikku laskumist ebateadvuslikele aladele. Kui peaksime selle olendiga täie teadvuse juures olles kohtuma, avaldaks juba ainuüksi temale pilgu heitmine tohutut mõju. Selle abil saame teda, mida meil muuta tuleb, et võiksime ebateadvuslike jõudude, dionüüsliku maailmaga kohtuda, ilma,et need jõud meid orjastaksid.
Kui me peaksime tundma õppima vaid väiksemat valvurit, siis hüpnotiseeriks meie enese minevik meid ning me suudaksime pääsemist vaid edasiste inkarnatsioonide vältimises ja egoistlikus täiustumise ja “mitteolemise” nirvaana poole püüdlemises.
Ülim valvur osutab maailamale ja tulevikule. Ilma temata ei oleks mingisugust tulevikku. Suur olend on paleus sellisest olendist kes püüdleb kogu inimkonna ja looduse vabastamise poole. Selle paleuse taga võib kogeda Kristuse vaimkuju, kes toob maailmale lunastust.
Igapäevaelus võib meis valvurielamuse esile kutsuda kellegi tahtmatult öeldud sõna või ettekavatsematu tegu. Sellele viitab tõsiasi, et iga selline sõna või tegu puudutab meid sügavalt ja ei lahku meist mõne aja jooksul. Asjatult kipume teist inimest sellepärast süüdistama, enamasti tekib olukord, kus valvur kõneleb meie enda süül. Meie valvurid ei avalda meile mitte ainult seesmist ja välimist maailma, nad teevad nähtavaks ka meie mineviku ja tuleviku. Sellisel moel lubatakse meil näha ja tegeleda ainult sellega, millega me hetkel toime suudame tulla, seda isegi juhul,kui meile tundub, et seda on meie jaoks liiga palju. Mõlema läve ületamiseks on vaja suurt julgust. Psühhoteraapias on tähtsal kohal julgustamine.
PLANETAARPROTSESSID KOSMOSES JA INIMESES.
Igas elavas organismis toimivad füüsilised , eeterlikud, astraalsed ja vaimsed kujundavad jõud. Kõikide organismide juures tuleb ilmsiks kolmesus.
Taimes-juur, leht ,õis(vili)
Inimeses- pea, kere, ,jäsemed
Juurtepiirkonnas-peas-on aktiivne elueeter
Viljades, jäsemetes-soojuseeter
Lehtedes, keres-valgus ja keemiline eeter
Kunagi ei ole eeterjõud elundi ainulooja. Loomine toimub vaid siis kui oma märgi eeterlikum on varjutanud ka astraalse loomusega jõud.
Organismi osise füüsiline paigutumus on kolmene, koosnedes polaarsusest ja keskosast, mis vastandpoolused rütmilisse ühendusse viib. Kehtib vaid elusorganismi puhul, surnud organismi jäävad vastandid nagu on magneti puhul. Elusorganismi läbib ka eeterjõud, mis avaldub neljasuses. Astraalne toimiv printsiip lisab sellele elavale füüsilis-eeterlikule kogule uue suuna. mis oma arheotüübis avaldub seitsmesena.
Astraalse toime põhiprintsiibiks on planeetiline jõud.
Need 7 printsiipi on üldise iseloomuga nende hooleks on vaid organite kujundamine, milles nad avalduvad. Vaimsed jõud, mis vormivad liike või individualiteete mis oma arheotüüpe kujundava loomu poolest on kaheteistkümnesed-kosmiliselt avaldub selline konfiguratsioonis sodiaagis. Selle tulemusena kasvab taimest roos-loomast lõvi jne.inimolendist-isiksus.
Astraaljõudude seitsmene toime on vastavuses planetaarsfääride mõjuga. Igal ööl aitavad astraaljõud kehalisi protsesse taastada. Samal ajal määravad ka hingestruktuure. Seitset planetaarjõudu võib käsitada kui inimese hingeelu iseloomustavaid erilisi omadusi.
Astraaljõudude seitsmene toime on vastavuses planetaarsfääride mõjuga. Need omadused on pärit sünnieelsest elust või täpsemalt öeldes inimese hinge elust eelmise surma ja sünni vahel.
Kui inimhing läbib surma- ja taassünnivahelisel perioodil planeetide maailma, saab ta endale igast kihistust sellele omaseid jooni. See toimub kaks korda; kõigepealt tõustes, peale surma, minnes läbi Kuu, Merkuuri, Veenuse, Päikese, Marsi, Jupiteri ja Saturni kihistu, ning teisel korral vastupidises järjekorras, kui laskub alla uude inkarnatsiooni. Iga tõusmiskorra ajal jätab inimene mõned kindlad omadused teele maha, sest möödunud maise elu ajal omandatud kuju tuleb veel esile.Tagasiteel omandab ta need omadused uuesti,mis võimaldab neil eelseisva maise elu karmas toimida.
Poolel teel kahe inkarnatsiooni vahel kerkib teiselt poolt planetaarsfääri esile veel üks läbielamus.NN “maailma kesköötund”.Sel ajal otsustatakse uus inkarnatsioon.Inimese kõrgemMina on siis oma arenguteel selles punktis,kus kõik teda Maaga ühendavad sidemed on katkenud. Kõrgem Mina on siis olukorras kus tal tuleb langetada vaba otsus: kas jääda ebatäieliku vaimolendina nüüdseks saavutatud arengutasemel vaimuilma, unustades edasist arengut, või taotleda uut maapoolset elu. See on Lutsiferi saadetud kiusatus inimestele. Kõrgemad Kristus-olendid esitavad aga teistsuguse pildi-kosmilise inimese paleuse, milliseks peaks saama. Vaimne mälupilt ei ole siiski pelgalt kujund, vaid loov jõud, mis teeb koos meie vaim-seemnega kaasa kogu selle allalaskumise ja ka embrüonaalse arengu. Selline mälupilt, vaim-seeme, n.ö. kristalliseerub meie kehalise ülesehituse kujul ning kannab hoolt selle eest, et viljastatud munarakust tekiks inimolend.
Üheskoos kujundavad planetaarsfäärid meie “tähekeha”, meie astraalkeha. Oma laskumisteel võtab Mina kõikidest planetaarsfääridest kaasa nii palju uusi jooni, nagu tema karmaline areng lubab. Kui Mina läbib kogu tee Saturni sfäärist Kuu sfääri kujuneb saabuva inkarnatsiooni jaoks välja uus astraalkeha. Sellesse on kinnistunud meie võimalused ja piirid psüühilisel tasandil.
Järgmises maises inkarnatsiooni protsessis- 21. aastani- kujuneb Iseloom. Sest astraalne konstellatsioon hakkab nüüd vabanema ühelt poolt meie teadvuses ja teiselt poolt meie tervislikus seisundis ja kalduvustes kindlatele haigustele. Kuid samal ajal on ka Mina pidevas töös astraalkehast aistinghinge ja viimaks ka vaim- ise olemusena avalduva vaimselt puhastunud astraalkeha kujundamise kallal. Selle põhjal näeme, et juba ümberkujunemisprotsessi käigus hakkab toimuma maisest inkarnatsioonist eemaldumine ning sellise eemaldumise tulemusena ja tema tõttu võib avalduma hakata astraalkeha.Teisiti- oma sünnihetkest alates hakkab inimene surema, see protsess muutub järjest tugevamaks, eriti elu teises pooles kuni ta omandab viimaks sellise ülekaalu, et vaim võib end viimaks surma läbi inkarnatsioonist vabastada. Surm maises ilmas tähendab samaaegselt sündi vaimuilma. Seetõttu on põhjust eristada laskuvat astraalset voogu, mis saab endale maailmaruumis kuju ja tõusvat voogu, mis end sellest irrutab.
SATURN JA KUU
Saturn on kõige kaugem , Kuu kõige lähem planeet. Saturn on väravaks astraalse planetaartoime ja kinnistähtede vaimsete mõjude vahel. Kuu aga on väravaks planetaarsfääride ja eeterlike, maiste mõjude vahel. Saturn mõjub ülevalt alla, saates igat inkarnatsiooniprotsessi tema teel maailma kesköötunnist kuni sündimise väravani, avaldades oma mõju esimese 30 eluaasta keskel. See on ülev protsess, sest Saturni abiga avaldab vaim end surnud mateerias. Inimolendi juures toimivate Saturni protsesside eesmärgiks on juuksepöörise kaudu vahetult elutusse mateeriasse tungides inimesele tema individuaalse vaimse Mina sarnase kuju anda.Tema ülevalt ja tagantpoolt tulev kiirgus tungib läbi inimese ja jõuab luustikuni. Nii muutub luustik Mina elutuks väljenduseks.
Saturn juhib meid vaimsete olenditena ruumi maailma. Ta avaldab oma toimet inimese kogu sünnieelse arengu jooksul. Embrüonaalse arengu kestel ja lapsepõlves on Saturn see, kes kristalliseerib organismi veetaolisest ollusest luustiku. Põrn on Saturni elund, kuna sellesse suubuvad ja selles lõpuks ka hääbuvad kõik saturni protsessid. Astraalkeha puhul toimib Saturn iseloomu kujundavalt. Saturni.iseloom on suunatud mälestustele asjade ürgalgest. Seda nim. Uurivaks meelelaadiks, mida kõigi nähtuste puhul huvitab eelkõige nende olemus. Saturni inimesed on tõeotsijad. Oht sulguda oma huvisfääri. Näevad maailma silmaklapid peas. Saturni ekskarneeriv mõju avaldub peale 56 eluaastal. Muutub tähtsaks võime oma elulugu kokku võtta ja julgelt lõpuni minna. Saturni jõud meie iseloomus viivad vaimse ülestõusmisele.
Kuu-jõud on kõiges mis avaldub läbi põlvkondade. Kuu jõud kiirgub kehasse eest ja alt, põiepiirkonnast, toimib suguelundites ja kiirgab läbi kogu inimolendi seestpoolt väljaspoole kuni nahani välja.Väljaspool nahka nende aktiivsus langeb. Kuu on pärilikkuse kandja ja seab nähtavaks naha. Tugevate Kuu-jõududega inimestel on kaunis nahk ning nad on seksuaalselt väga ligitõmbavad. Astraalkehas on kuu iseloomu kujundav mõju. Kuu jõud loovad inimese, kes on huvitatud vaid välisest ning konservatiivne. Kuu tüüp on säilitaja-raamatupidaja. Seesmine tühi.
Saturn ja Kuu põimuvad koos aja ja ruumi, surma ja taassünni ajas kulgemise ja teadvuses ärkamise saladustesse
JUPITER,MERKUUR
Jupiter-suur maailma skulptor. Kiirgub laubast sissepoole, voolib lapsepõlves aju ja kujundab hiljem mõtteid. Jupiteri tüüp-mõtleja. Jupiteri vastandiks on on Merkuur . Merkuuri tüüp-uuendaja.
MARSS JA VEENUS
Marsi-jõudude kiirgus on suunatud abaluude vahelisele alale, tema tugevdav mõju on seotud veres oleva rauaga seonduvates protsessides. Ühest küljest kiirguvad alla-vere-ja teisestküljest üles-kõneprotsessidesse
Senitundmatud jõud üritavad pääseda “ebateadvuslikult” alalt teadvusesse, nad tekitavad segadust, mis annavad endast märku hirmude, depressiooni ja muu säärase kaudu.
Iga taassünniga, iga järgmise sammuga arengus, täieneb vaimustruktuur vastastikuses seoses kehalise olemusega, mille oleme pärilikul teel saanud.
Kehalise olemuse alla kuulub:
1. Füüsiline keha.
2. Seda toitev elujõud,mis seda järjest üles ehitab ja maha lammutab- vegetatiivne keha e. eeterkeha
3. Animalistlike psüühiliste nähtuste ja toimete süsteem-astraalkeha e. animaalhing
Inimene sünnib koos füüsilise keha, vegetatiivsete jõudude ja animaalhinge jõududega.
Mina ülesandeks on neisse tööriistadesse sisse tungida ja need elustada ja inimlikustada. Inimlikustamine on elu esimese poole ülesanne, hiljem saab neid jõudusid rakendada edasisel arengul.
Inimese animaalhinge funktsioonid on samad mis loomadel: söömine, järglaste saamine, pesaehitamine jne,
Kõrgema teadvuse kaudu astub inimene ühendusse oma kõrgema “minaga”. Antropoloogilise teraapia mõte on nende Mina funktsioonide tugevdamises, mis tõstavad animaalhinge inimlikule tasandile, hingemaailma kesksfääri. Inimene on keskne olend, ka kogu inimkultuur on pärit keskmest.
Neljakümnendate eluaastate alguses on inimese iseloom välja kujunenud ja siis moodustub pinnas mis võimaldab loovalt ja enesest lähtuvalt kultuurielus osaleda.
EETERKEHA
On kõiki eluprotsesse käivitavaks jõuks, Ta ehitab üles elundid, lõhustab toitained, taastoodab neist organismi enda proteiine..Eeterkehas töötavad biokeemilistes protsessides korraga nii kujuteldamatult lammutavad kui ka ülesehitavad jõud. Need jõud on reaalsed “eeterolendid” e. elementaalolendid. Nad teenivad meid, kuid sattudes tööle vales kohas, on neil lammutav mõju. Meie nimetame seda haiguseks,
Eeterkeha on ajakeha, ta on kõikide nende elusfaasi rütmiliste protsesside kokkuvõte, mis kujundavad individuaalselt eeterkeha sünnieelsel ajal. Seda individuaalset kujunemist määrab karma, mille inimene võtab kaasa eelmistest eludest. Selle tulemusel ideaalne kosmiline rütm muutub. Neis piirides võivad meid teenivad elementaalolendid enda kanda võtta negatiivse osa, nad hakkavad meid külastama patoloogiliste kõrvalekalletena ja ühekülgsusena kehalaadis. Põhiloomuse selline kalduvus kindlatele haigustele mis peitub sügaval meie sisemuses ja aktiivseks muutuda alles kunagi hiljem, võib omandada võimu Mina üle.
Inimene ise ehitab sünnieelses staadiumis üles pärilikud jõud saabuva elu jaoks..Selleks pidi “hing” ühinema esivanematega (saabuva taassünni omadega) nende eksistentsi vallas, mis ulatus paljudesse sajanditesse enne sündi .Pärilikkuse kaudu annab selline eellaskond eeterkehale enda omadused.
Eeterkeha on pärilike jõudude kandjaks. Eeterkeha on moodustunud viimase surma ja käesoleva sünni vahelisel tohutul ajavahemikul. Kõik häiriv eeterkehas on seotud jõududega, mis asetusid oma kohale eeterkehas ,mis oli eelmises elus. Eelmine keha oli jätnud endast jälje eetersfääri. Varasemat elu kogeti läbi tema tagajärgede, Eelmine elu oli omakorda saanud mõjutusi oma eellastelt ja nõnda edasi üha kaugemale, kuni hetkeni, mil eeterkehad individualiseerisid inimajaloos esmakordselt. Sellega algas nn. Lemuuria epohh. Seni olid nad taimetaolised ,individualiseerimata .Lemuurias saavutasid nad individualiseerunud kuju tänu astraalkeha kujundavale jõule.
Tänu oma sensoorsele olemusele on meie päevateadvus piiratud eespool kirjeldatud pinnateadvusega. Igal ööl magama jäädes tungime läbi selle pinnateadvuse ja siseneme vaimsesse tegelikkusesse mis peitub pealispinna taga.:me ise oleme tema varjatuksjäämise põhjuseks: me huvitume ainult sellest, mida füüsilised meeled meieni toovad.
Alates uinumise hetkest, mil me sellest sensoorsest teadvusest loobume, astume maailma mida asustavad elemendid ja olevused, keda me meeltega tajutavas maailmas tunneme vaid tänu nende mõjule. Magama jäädes kaotame me oma päevateadvuse. Öömaailma ei tunneta me tavaliselt üldse. ”Väljaspoole” suunatud initsiatsioonitee tähendab, et me säilitame teadvuslikkuse ka magama jäädes, et me ületame läve täie teadvusega.
TEINE INIMENE MEIS ENDIS
Kõrgemal minal on mälupilt kosmilise inimese kujust -kujund, mida taevane maailm peab silmas inimkonna eesmärgina ning mida inimesele näidatakse tema surma ja järgmise sünni vahelisel ajal. See mälupilt on loov jõud, mis on vaimse printsiibina suuteline looma füüsilise keha kogu selle keerukuses. See on justkui arhitekti joonis, mida järgides eeterkeha elujõud oskavad ehitada füüsilist keha. Selline vaimne printsiip on eriti aktiivne embrüonaalse arengu algstaadiumis.
Mina võib inkarneeruvalt inimest saata enne tema sündi kogu tema “laskumisel” vaimuilmast kuni sünnihetkeni.Siis jääb ta maha vaimuilma ja mõjutab inimese elukäiku ülalt.
Igal ööl kohtume me vaimuilmas oma kõrgema minaga ja saame talt enda kohta hinnangu.Hommikul ärgates tunneme poolteadvuslikult negat.või posit. Häälestust oma tegude ja kavatsuste suhtes. Kui me edaspidi enam midagi ette ei võta, siis see rahulolu või ebamugavustunne lihtsalt säilib. Surmahetkel kohtub selle kõrgema minaga hing. Järgneva puhastumise käigus esitab ta meile möödunud elu “arve”..Meie kõrgem mina tahab, et inimene oleks kaasaantut suurendanud ja arendanud.Teenrid: astraal ,eeter ja füüsiline keha peavad elu jooksul rikastuma.
Tavaelus tähistatav “mina” pole päriselt kõrgem Mina, vaid see on kõrgema Mina “peegeldus” meie hinges- astraalkehas ning aistvas, mõtlevas ja teadvuslikus hinges.
Inimese vaimolend ei ole nii kergesti märgatav kui mateeria; kõigepealt tuleb läbi teha sisemine treening, et muuta ka päeva ajal teadvustatavaks see, mis end öösel ilmutab.
Kõrgem mina laseb inimesest lahti sünnihetkel ja saadab teda sellest ajast vaid väljastpoolt..Kuid inimese elus on hetki, mil kõrgem mina võib anda uuendatud “sünnimõjusid”. Kindlatel aegadel avaneb taas värav kõrgemasse minasse, andes niiviisi maisele inimesele võimaluse tugevdada oma sihti käesolevas inkarnatsioonis. Need hetked määrab kindlaks kosmose konstellatsioon- Päikese, Kuu ja Maa saadab inkarneeruvat hinge tema laskumisel planetaarsfääridest kuni Kuu sfäärini kus leiab aset füüsiline sünd. Me siseneme Maa- ellu läbi “kuu-värava”. Mina taandub seal Päikese sfääri, kuhu ta ise kuulub.
I taassünni konstellatsioon
18. a. 7 kuud 9 päeva
Sel momendil avaneb sünni värav hetkeks niisugusena nagu ta oli ja Mina võib oma inkarnatsioonimõjutusi uuendada.
II 18a. 7k .9p. 37 a. vanuses jne.
Inimesed,kes tahavad elada minast lähtudes, ei tohi piirduda vaid äraootava hoiaku võtmisega. Nad võivad otsida seesmist arenguteed ja teha ennast avatuks neis peituva teise inimese ärkamisele.
Uus müsteeriumitee, mis liigub läbi imaginatsiooni, on tee, mille käigus päeva- inimese käsutuses olevad vahendid-mõtlemine, tundmine ja tahe saavad ka teise inimese, öö inimese, omaks. See on tee kõrgema Mina “iseenese” poole, mis saadab öö-maailmas meie eluteed, kui otsime järgmist astet oma arengus läbi paljude elude.
Esimesele isiksusele, päeva- inimesele, on kuju andnud minevik, eelmiste elude karma. Seetõttu ei ole inimene päevaisiksusena vaba.Tal tuleb oma minevikku tunnistada ja käsitleda seda lähtepunktina käesolevas elus edasiliikumisel. Edasiliikumiseks annab jõudu teine inimene, meis olev hingelis- vaimne olemus, kes päeva jooksul on esimese inimesega seotud, kuid öösel end vabastab ja saab siis vaimuilmast mõjutatud oma eesmärkide seadmiseks. Igal öösel leiab aset meie tegemiste hindamine, igal öösel uuendame me oma elusihte. Hommikul ärgates on see veel tallel kuid hägustub tänu meeltemaailmast tulevatele visuaalsetele piltidele ja häältele.
Päeva -inimese välist ajalugu nimetame me elulooks. Sisemist elukäiku, mille toob päevasesse ellu öö-isiksus, võime nimetada inimese vaimseks ajalooks e .pneumategraafiaks. Selles sisemises pnem.-s muutub nähtavaks inimese karma, mis ei lähtu mitte minevikust vaid on tulevikku suunatud. Inimene, kes “igavesti” edasi pürgides teeb suuri jõupingutusi, loob oma tulevikku, mis saab järgmises elus uueks lähtepunktiks. See teadmine võib innustada järgima arenguteed, millest siin räägitakse. See on seda õigem, mida enam ta mõistab, et iga inimolendit kutsutakse andma oma panust teadvushinge arengusse.
See kes elab imaginatsioonis, näeb kõikides väljendustes arheotüüpe. See, kes elab inspiratsioonis, arendab südame kultuuri. See, kes elab intuitsioonis, toimib hetkest lähtuvalt ja saadab korda head.
Lisaks meditatsioonile tuleb teha “ettevalmistusi”, mis koosnevad harjutustest. Ainuüksi lugemine, on osake treeningust.Eelkõige on vajalik arendada kannatlikkust, võimet oodata kuni sisemised protsessid täielikult toimima hakkavad. Samuti on tähtis oma elurütmi tagamine .Inimesel tuleb oma päevastele ja nädalastele rütmidele uus tähendus anda .Aastarütmi kogemise tulemusena võib inimese Mina maailmaga kokku saata.
Kuus harjutust, mis seovad Mina ja hinge jõude- mõtlemist, tundmist, tahet:
1. Mõtlemise kontroll
2. Tahte kontroll
3. Tundmise kontroll
4. Seesmine sallivus
5. Vastuvõtlikkus
6. Kogu hinge meelerahu.
Vastuvõtlikkust on võimalik vaid omandada ühiselus, kus on palju inimlikke kokkupuuteid. Liikumiskiiruse ja valitud tee kulgemise ja sisu eest vastutad sa ise.
Aegamisi kujuneb välja elund, mis annab sulle märku kui kipud liiga kiiresti edasi tormama või oled vajalike sammude astumisel laisk. Seda elundit võib nim. esoteeriliseks südametunnistuseks, see on meie seesmine guru.
TEISIKUTEST
Kui sageli oleme pimestatud teise inimese teisikust, ilma, et me tema tegelikku olemust näeksime .Paljud sotsiaalsetes suhetes esinevad vääritimõistmised ja tülid on teisikute teadvusvälise tegutsemise tulemus. Vahel pole abielu või tööga seonduvate kõige tulisemate riidude taga midagi muud kui “teisiku tülid”. Käsitleda tuleb teisiku erinevaid külgi. Kõigil neil külgedel on üks ühine joon- nad hõlmavad meie kehalise ülesehituse ja hingelise olemuse neid osi, mis pole üldse või on vaid osaliselt meie Minast läbistatud e. mis ei ole meie kõrgema Mina kontrolli all.
Minu teisik ei ole minu kõrgema Mina koostisosa, kuid sellest hoolimata kuulub ta minu juurde. Mitte ilma asjata ei käi ta minuga kaasas. Tema olemasolu põhjus peitub minu enese olemuses, minu karmas. Kui ma suudan tema kohalviibimisest midagi õppida, siis ma võin oma arengus jõuda järgmisele astmele.
On võimalik eristada järgmisi teisikuid:
1. Pärilikud jooned meie keha ehituses, temperamendis ja iseloomus.
2. Meie kasvatus ja koolitus koos kultuuritausta ja kultuuriliste väärtushinnangutega.
3. Teisik, mis on pärit meie eelmistest eludest pärit jäänustest, mida pole omaks võetud ja mis toimivad käesolevas elus segava mustrina.
4. Vabastamata loodusolendid- teisikutena
5. Teatud geograafilised jõud, mis meile mõjuvad, näit. kindla piirkonna või mandriga seostatavate hinge struktuuride esilekerkimine
6. Inkarneerumine naise või mehena.
7. Teie isik kui lävevalvur.
Kõik need erikujud ei anna kokku seda mis me oleme. Nad on meil olemas “ meie individuaalse mineviku tulemusena”Ainult tänu sellisele “kristalliseerunud” minevikule saab alata uus inkarnatsioon, millel jällegi tuleb igal hetkel pürgida sammuke lähemale ideaalsele inimesele, kelleks me lõpuks saada tahame.
KEHAEHITUS. TEMPERAMENT ISELOOM.
1. Tserebraalne tüüp.
Domineerib kolju.
Vastuvõtlik meelteaistingule, kalduvus seedehäiretele. Vanemas eas kroonilised haigused. Lapsena ägedad haigused, võtavad ohtliku kuju.
2. Seediv tüüp
Domineerib lõuaosa. Keha juures kõht ja kereosa. Armastab palju ja hästi süüa.Takistused põhjustavad äkkviha. Hingeelu lihtne, materiaalsusele kalduv. Töövõime tohutu. Elueesmärgid egotsentrilised, suunatud võimu saavutamiseks.
3. Vahepealne tüüp-respiratoorne
Domineerib pikk ja lame rinnaosa, näos on esikohal keskosa ja nina. Sotsiaalselt keerukad, põikpäised. Lapseeas juba erandlikud.
4. Muskulaarne tüüp
Silmade joon veidi keskpunktist kõrgemal. Harmooniline väljanägemine ja muskulatuur. Elavaloomuline, sportlik, praktiline ja tegutsev. Harva haige, paraneb kiiresti.
Kehaehituse välimus on füüsilise keha väljendus ruumis, Keha kõikidel osadel on oma kindel ülesanne. Välimuses esineva ühekülgsuse korral domineerib ka vastav funktsioon.
Esimese seitsme eluaasta jooksul mõjutab kehakeskust vana karma väljendus inimese käitumist, tervist ja arenguiseärasusi
Bioloogilised funktsioonid annavad hinges endast märku nelja temperamenditüübina:
Koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik.
Ka need omadused on funktsionaalsed ega ole isiksusega seotud.
Käitumises, lapse tegutsemises ja reaktsioonides hakkab temperament avalduma pisut hiljem kui keha ehitus. Ka temp. on üks karmalise mineviku vilju.
Inimese temperamendi kujundab tema eeterkeha struktuur. Temperament on “ajafiguur”, liikumise ja reaktsioonide kujund.Temp.väljendab eeterkeha füsioloogiat. Kõige silmatorkavam 7- 14 eluaastal.
ISELOOM.
Kerkib esile pärast murdeiga. On hingestruktuuri “olemus”, mille tekitajaks astraalkehas domineeriv jõud. Kujuneb välja 14-21 eluaasta vahel. Selles faasis on siseelu, seega ka käitumine mõjutatud selle lahtivormuva astraalkeha poolt, mis vanast karmast üle on kandunud. See toimub vastavuses seitsme planeedisüsteemi omadusega. Seetõttu võib eristada seitset iseloomutüüpi.
Teadmishimuline, mõtleja, korraldav, hoolitsev ,novaatorlik, säilitav
Need kuus võivad ilmneda kahes erinevas modaalsuses:aktiivses või passiivses, ekstravertses või intravertses. Seitmes om.on tasakaalustava iseloomuga.
Astraalkeha elab väljaspool aega ja ruumi. Ta on omaduslik struktuur, mis on aluspõhjaks hingeelule ja mis annab sellele “värvuse”. 14-21.a. vahel tungib iseloomu tüüp esile ja hakkab domineerima kehaehituse ja temperamendi üle.
Kehaehitus, temperament ja iseloom on tihedalt seotud kolme kehaga: füüsilise, eeter-ja astraalkehaga. Nende kolme katte varjus peitub individuaalsus-inimese Mina e.”ise”. Mis käesolevas elus enda jaoks uues sihid on seadnud. Enamasti on individuaalsus peidus.Tegelikust vaimsest inimolendist võib teada saada alles mõne aja möödudes. Kuid vahel paistab inimese sära läbi kõikide katete ja räägib meiega vahetult.
Kehaaehitus, temperament ja iseloom saavad kuju minevikust, vanast karmast. Isiksus aga püüdleb uue karma poole. Ta ei rahuldu lihtsalt olemasolevatele omadustele toetumisega. Ta tahab midagi uut lisada. Elus juhtub see siis, kui Mina mõjutab nimetatud kolme kesta sel määral, et need ümber kujunevad. Inimese hinges tekib selle tulemusena midagi täiesti uut. Mina püüdlus anda hingele tema iseloom saab teoks 21 ja 42 eluaasta vahel. Sel ajal kui Mina tegutseb aktiivselt astraalkeha ümberkujundamisega, toimub midagi sarnast astraalkehaga- ta saab millekski uueks -aistinghingeks.
Astraalkeha on suunatud sissepoole, ülesehitamisele. alalhoidmisele. siseelundite funktsioneerimisele ning muutub hinges märgatavaks ihade näol. Siis suunab Mina astraalkeha maailma poole, kus meeleaistingud ta “viljastavad”. Selle tulemusena tekib rikas siseelu, mis vabastab end elundkonnaga seotud astraalkehale omasest egoismist. Niimoodi loob Mina enesele omaenda hingeinstrumendi. Aistinhing puhkeb 21-28 eluaasta vahel.
Niiisamuti võib Mina avaldada viljastavat toimet ka eeterkehale. Sel juhul lahutatakse elujõud osaliselt füüsilisest kehast ning neis moodustavad osakese Mina kujundatud hingest. Sellised eeterjõud toovad endaga hinge kaasa siiski erinevaid omadusi, sõltuvalt elundist, millest nad tulenevad. Niisugusel moel kerkib närvisüsteemi aladelt esile mõistushing ja rütmiliste süsteemide alalt meeleoluhing.”Meeleoluhinge” jõudusid tuleb arendada koos “intellektuaalsete” jõududega, muidu muutub mõistus abstraktseks, kuivaks ja bürokraatlikuks. Mõistus-meeleoluhing koorub 23 ja 35 eluaasta vahel.
Viimasena tuleb Minal ümber kujundada füüsilise keha /kujundavad jõud) ja muuta neid hingele kättesaadavaks.Sellest sünnib teadvushing, mis on eriti seotud tahet suunavate moraalsete eesmärkidega. Niimoodi suunatakse ebateadvuslik tahe moraalsetele ja mõtestatud tegevustele. Selline teadvushing hakkab arenema 35 ja 42 eluaasta vahel.
See mis meie ülesehituses algselt teisikus oli, on elu jooksul samm-sammult ümber kujunenud ja muutunud. Nii et temast võib saada vahend hinge arenemiseks.
EELMISE ELU SEGAVAD MUSTRID
Kehaehitus, temperament ja iseloom on pärit eelmistest eludest. Käesolevas elus on hinge eri külgi mõjutanud kasvatus ja kultuur. Lisaks nendele on veel eelmistest eludest pärinevad jõud, mida omaks pole võetud, nad n.ö. luuravad ümber käesoleva elu. Pärast surma loovutatakse füüsiline keha maa või tule elementidele. Selle tagajärjel kaob vorm, mille vaim mateeriale andis. Pärast surma elab inimese hingelis-vaimne olemus eeterkehas edasi. See eeterkeha kannab endas mälupilte, mida umbes 3 päeva jooksul hingele ühe suure tabloona näidatakse. Seejärel hakkab eeterkeha eeterelementidesse lahustuma, sarnaselt sellele kuidas füüsiline keha lahustus füüsilistesse elementidesse. On olemas eeterstruktuure, mis on kosmilisele eeterilmale nii võõrad, et neid ei lagundata ega võeta omaks. Need on tehnilis-materiaalse loomuga mõttekonspektid ja tunded. Nad jäävad lõhustamata kujul eetersfääri, kuid jäävad seotuks ka meie kui nende loojatega. Uude inkarnatsiooni laskumisel peab inimene jälle minema läbi Kuu-lähedase eetersfääri, kus moodustab endale hingelis- vaimse olemuse kujundusjõudude põhjal uue inkarnatsiooni jaoks vajaliku eeterkeha. Kui siis hingelis-vaimne olemus satub meie eelmisest elust pärinevale lagundamata jäänud “pakendile”, haakub see, tänu ühtesobivusele formeeruva eeterkehaga ja kujuneb saabuva inkarnatsiooni häirivaks koostisosaks. Meie ise kogeme teisikut kõrvalekallete, impulsside, kavatsuste ja emotsioonidena, mida meie jaoks iseloomustab tunne: ”See ei ole mina ise, kuid kõik see kuulub minu juurde, ma ei suuda sellest vabaneda. Nad sekkuvad, on häirivad, vahel segavad end teiste ja minuvahelistesse asjadesse.Teised märkavad meie teisikut enne kui nad aru jõuavad saada, kes ma ise olen ja teevad vastavalt sellele ka järeldusi. Ma tunnen, et minu üle otsustatakse valesti, Selline vana “pakend” moodustab hinges eraldi saarekese, millest mina läbi tungida ei suuda. Selle saare eitamise, tema tagasilükkamise abil, võin ma teda vaid kinnistada.Ta toob minu praegusesse ellu muret ja ainult seda muret omaks võttes võin ma sellest vanast karmast pärineva tükikese lagundada.
Elus tähendab see seda, et iga inimese asemel, keda paremini tundma õpitakse, kogetakse kedagi teist, ebasümpaatsemat: Ja sellel ebasümpaatsel on kalduvus just siis esile kerkida kui on suudetud rajada kindlad suhted. Seda tüüpi eeterstruktuurid on tõelised olendid, tõelised “kummitused” (vastupidiselt astraalolenditele,deemonitele) Kui inimene on suuteline neist läbi nägema kui minevikust pärit kummitustest, mis on tülikad eelkõige nendega seotud isikule, siis võib ka ta nad nendega kohtudes kõrvale heita ja näha selle inkarnatsiooni tõelist inimolevust. Sellised viirastused toovad lahkhelisid tööl ja perekonnas.Neid on võimalik lõhustada ainult neid läbi nähes, tunnustades neid sõbralikult teise inimese ristina, mida me tal kanda saame aidata.
Omaenese segava mustri tunnustama õppimine on samm teel küpsuse poole ja ka ainus vahend mille abil viirastust saab lõhustada. Nendel erilistel juhtudel kui uus inkarnatsioon saabub nii kiiresti, et vana astraalkeha pole veel jõudnud laguneda, võivad vana astraalkeha jäänukid avaldada häirivat mõju.Nad muutuvad deemoniteks ja viivad seestumiseni, mis võivad põhjustada tõsiseid psüühilisi häireid. Neid võib kõrvaldada, pöördudes kas Kristlusse või siis eriti osavõtlikus kohtumises vaimse ligimesega.
VABASTAMATA JÄÄNUD LOODUSOLENDID TEISIKUTENA
Kui Tarkuse Vaim, Liikumise Vaim või Vormi Vaim mõtleb, siis saab sellest mõttest olend- astraal- eeterlik kuju elementaarmaailmas. Need mõtteolendid lähetatakse loodusesse või Maa ja teiste planeetide liikumisse ning meie tunneme nende toimet loodusseadustena..Elementaarolendite vangistamine loodud maailma teenib inimese huve, kes võib selles maailmas areneda.
I loodusolendite tüüp -pöialpoisid, haldjad, õhu-ja tulevaimud.
Loodust vaadeldes haarame nad endasse. Alates sellest hetkest kuni meie surmani jäävad nad meiega seotuks. Pärast surma eristuvad olendid, keda me oma vaimutööga vabastasime neist olenditest, kes ei ole vabanenud, sest me vaatasime neid vaid “fotograafilise “ pilguga. Viimatimainitud jäävad meiega seotuks, me kohtame neid oma teel Maa peale oma järgmise inkarnatsiooni alguses. Meil tuleb nad kaasa võtta ja me kogeme neid kui sellele inkarnatsioonile võõrast koormat, mis siiski meie juurde kuulub. Elutarkuse abil me vabastame nad, ükskõiksuse tagajärjel tirime neid enesega kaasa, vähendades sellega üha võimalust ülemeelelise nägemiseni jõuda.
II tüüp el.olendeid on saadetud Maad öö ja päeva rütmis hoidma. Me teeme nad vabaks kui oleme töökad, hoolikad ja loovad. Kui me tegutsemine on laisk, loid ja väheviljakas, siis seome nad endaga.
III tüüp on seotud 28-päevase lunaarrütmiga, kasvava ja kahaneva kuuga. Meie võime nad vabastada kui meil on hea tuju, rahulik meel ja kui me ei ole rahulolematud. Me võime nad vabastada kui järgime aastarütmi religioossel moel. See tähendab vaimset osalemist aasta kulgemises ja austust looduses toimuvate protsesside vastu. Seome nad enda külge kui elame läbi aasta ebavaimsel, jumalata moel.
Kui me peame neid läbi elu endaga kaasa tirima:
I Looduse kogemine on tühi, inimene võib loodust koguni karta.
II Ebamugavustunne, tahtenõrkus, sügav vastumeelsus aktiivse tegutsemise suhtes.
III Varjatud rahulolematus, masendus, võimetu olla tõeliselt rõõmus ja õnnelik.
IV Võimetus kogeda religioosset viib kõige vaimse vihkamiseni, agressiivse materialismini.
I tüüp takistab meie mõtlemise arengut
II tahet
III tundeid
IV mina kui terviku arengut
On inimesi kes projetseerivad omaenese koorma ja suutmatuse ümbritsevale keskkonnale, süüdistades teisi või olusid omaenese raskemeelsuses ja rumaluses.
Selline on teisiku loomus, see vabastamata jäänud elementaarolendite hõljum, mis meid tülitab, rõhub ja maha kisub. Vabaks lastud el.olendid mõjuvad soodsalt vaimse mõtlemise, tundmise ja tahte võimele. Vabastamata olendid moodustavad eeterkoosluse, mis teatud tingimustel võib neist eralduda. Siis kogeme teda välise ähvardava jõuna mis samal ajal meiega ometi seotud on. Surmajärgses kamaloka elus, säilivad ka teatud kogemustest pärinevad läbitöötamata jäänud osised. Assimileerunud olendid elavad meie karmas, juhtides meid olukordadesse, mis võivad viia meie karma tasakaalustumisele.
Omastamata jäänud olendid põimivad end teisikutesse, andes sellele kujule väga isikupärase väljanägemise ja suunitluse kindlatele probleemidele, mis on inimeseti väga erinevad. Just tänu teisiku olemusest läbinägemisele saame alustada tööd mis vabastab vangistatud elementaarolendid ja viimaks ka meid ennast.
Esimene asi mida me selleks vajame, on sügav tänutunne nende elementaarolendite vastu, kes on loodusseaduste põhjal meie hüvanguks valmistatud. Need olendid muutuvad teadvushinge perioodil tumedaiks ja sundivaiks. Mina kuulub siiski palju kõrgemasse hierarhiasse, et niipea kui teisikut märkab ja sellele vapralt vastu astub, pühib tema Päikese- jõud pimeduse minema ja võib elementaarolendile nende tõelise kosmilise kodupaiga tagasi anda. Selleks peab olema julgust ja ettevõtlikkust mida on vaja vaimseks suhteks maailmaga.
GEOGRAAFILINE TEISIK.
Eriti suur on arimaarse teisiku osa teadvushinge perioodil. Sellel ajajärgul seob arimaarne elemntaarolend end inimesega veidi enne sündi.Ta ühendab end kehalise vahendi külge ja hõivab selle samal moel nagu teevad seda inimese enda vaim ja hing. See olend on seotud alameeleliste elektri-ja magnetjõududega ja tekitab meis nendetaolisi ilminguid. Meie enda eeterkeha toimib koos looduse elujõududega. Kirjeldatav varieeterkeha teeb kõik eeterprotsessid kaasa paralleelse elektrokeemilise protsessina. Nende olendite kaudu loodab Arhimar läbistada inimese oma külma, mefistoliku mõistusega ja sisendada tehnikamaailma ideed, kus kõige üle valitseb mehhaaniline ja elektrooniline kontroll. Neil olendeil on uskumatu intellekt ja tugev tahe, mis toimub peaaegu loodusjõuna. Neil ei ole aga tundeid ega kõlblust. Need on olendid, kes alateadvusest lähtudes inspireerivad leidureid, nende haigus-või väsimushetkedel. Kõik meie närvisüsteemiga seonduvad elektrilised ilmingud leiavad tegelikult aset meie teisikus, mitte meie eeterkehas, kuigi just tänu neile on närvifunktsioonid elektrioksefalogrammis nähtavad. Kogu biokeemia on tegelikult arimaarse teisiku omadustega tegelev teadus. Ka kõiki nn. ”külmi” kroonilisi haigusi, mis tõusevad esile meie sisemusest, põhjustab nim.teisik. Keemilistel ravimitel mis on samuti selle teisiku innustusel loodud, on vaid sümptomite kadumist põhjustav toime. Kõige tõhusamad on need ravimid “Kuumade” palavikuliste lutsifeersete haiguste vastu.
Maa eri piirkondades on arimaarsed teisikud erinevad. Läänepoolkeral, Ameerikas on neil tugev mõju kehaehitusele mis mõjub just alalõualuu ja jäsemete pikenemisele. Lutsifeersed jõud tekitavad neuroose. Tirivad inimest eemale tema ülesannetest siin maa peal-sektantlus, narkomaania, alkoholism. Arimaarseid teisikuid kohtab inimene teel sissepoole.Tegutsevad ebateadvuslikes organprotsessides, eriti närvi-taju süsteemis, tekitades painavat tahet, mille sihiks on mõistuse kontrollimine ja loodusjõudude ärakasutamine. Lutsifeerse teisikuga kohtub inimene teel väljapoole,ekstaasi ihaledes.
MEHE- NAISE PROBLEEMID
Igas kultuuriepohhis on kõigil võimalus kogeda sellele perioodile omast arenguteed kaks korda-kord mehe, kord naisena. Evolutsiooni käigus on mehe-naise suhte omandanud kolmese laadi
I seksuaalsus-soojätkamise vajadus
II Eros-hingeline külg. Läbistab kogu hinge ja ergutab aistinghinge kogema rikast siseelu.
III Armastus- vaimne külg. Annab endast märku kui inimene kohtab teise inimese Mina ja soovib end siduda teise inimese inkarnatsiooni ülesandega. Tugineb ustavus-ja truudustundel teise inimese suhtes. Vaid seks suhetes hakkab teise inimese närvidele käima .Erosel rajanevad suhted püsivad kauem, kuid 42 eluaastaks on nad maha käinud ja tuleb esile inkarnatsiooni vaimne aspekt. Püsiva kestvusega on Minade koosolemine. See seisab kõrgemal meheks või naiseks olemise tõsiasjast ja on võimalik kõikide inimeste vahel.
Kohtumine inimesega kes puudutab meie Mina, on suurim kingitus mida võime tahta.
On naisi ja mehi, kellel on tugevad järelmõjud eelmise naiseks või meheks olemisega. Seda ei saa seostada homoseksualismiga. Homoseksualism põhineb füüsilise keha kujunemisel.
LÄVEVALVUR
Neid on kaks- väiksem ja suurem.
Väiksem valvur on reaalne vaimkuju, kelle me ise loonud oleme. Ta on meie negatiivse mineviku kogusumma mis on kujunenud nii meis varasemate inkarnatsioonide kui ka praeguse elu tulemusena. Sellises läbielamises ilmub ta meie ette hirmutava tontliku olendina kes takistab meie teadlikku laskumist ebateadvuslikele aladele. Kui peaksime selle olendiga täie teadvuse juures olles kohtuma, avaldaks juba ainuüksi temale pilgu heitmine tohutut mõju. Selle abil saame teda, mida meil muuta tuleb, et võiksime ebateadvuslike jõudude, dionüüsliku maailmaga kohtuda, ilma,et need jõud meid orjastaksid.
Kui me peaksime tundma õppima vaid väiksemat valvurit, siis hüpnotiseeriks meie enese minevik meid ning me suudaksime pääsemist vaid edasiste inkarnatsioonide vältimises ja egoistlikus täiustumise ja “mitteolemise” nirvaana poole püüdlemises.
Ülim valvur osutab maailamale ja tulevikule. Ilma temata ei oleks mingisugust tulevikku. Suur olend on paleus sellisest olendist kes püüdleb kogu inimkonna ja looduse vabastamise poole. Selle paleuse taga võib kogeda Kristuse vaimkuju, kes toob maailmale lunastust.
Igapäevaelus võib meis valvurielamuse esile kutsuda kellegi tahtmatult öeldud sõna või ettekavatsematu tegu. Sellele viitab tõsiasi, et iga selline sõna või tegu puudutab meid sügavalt ja ei lahku meist mõne aja jooksul. Asjatult kipume teist inimest sellepärast süüdistama, enamasti tekib olukord, kus valvur kõneleb meie enda süül. Meie valvurid ei avalda meile mitte ainult seesmist ja välimist maailma, nad teevad nähtavaks ka meie mineviku ja tuleviku. Sellisel moel lubatakse meil näha ja tegeleda ainult sellega, millega me hetkel toime suudame tulla, seda isegi juhul,kui meile tundub, et seda on meie jaoks liiga palju. Mõlema läve ületamiseks on vaja suurt julgust. Psühhoteraapias on tähtsal kohal julgustamine.
PLANETAARPROTSESSID KOSMOSES JA INIMESES.
Igas elavas organismis toimivad füüsilised , eeterlikud, astraalsed ja vaimsed kujundavad jõud. Kõikide organismide juures tuleb ilmsiks kolmesus.
Taimes-juur, leht ,õis(vili)
Inimeses- pea, kere, ,jäsemed
Juurtepiirkonnas-peas-on aktiivne elueeter
Viljades, jäsemetes-soojuseeter
Lehtedes, keres-valgus ja keemiline eeter
Kunagi ei ole eeterjõud elundi ainulooja. Loomine toimub vaid siis kui oma märgi eeterlikum on varjutanud ka astraalse loomusega jõud.
Organismi osise füüsiline paigutumus on kolmene, koosnedes polaarsusest ja keskosast, mis vastandpoolused rütmilisse ühendusse viib. Kehtib vaid elusorganismi puhul, surnud organismi jäävad vastandid nagu on magneti puhul. Elusorganismi läbib ka eeterjõud, mis avaldub neljasuses. Astraalne toimiv printsiip lisab sellele elavale füüsilis-eeterlikule kogule uue suuna. mis oma arheotüübis avaldub seitsmesena.
Astraalse toime põhiprintsiibiks on planeetiline jõud.
Need 7 printsiipi on üldise iseloomuga nende hooleks on vaid organite kujundamine, milles nad avalduvad. Vaimsed jõud, mis vormivad liike või individualiteete mis oma arheotüüpe kujundava loomu poolest on kaheteistkümnesed-kosmiliselt avaldub selline konfiguratsioonis sodiaagis. Selle tulemusena kasvab taimest roos-loomast lõvi jne.inimolendist-isiksus.
Astraaljõudude seitsmene toime on vastavuses planetaarsfääride mõjuga. Igal ööl aitavad astraaljõud kehalisi protsesse taastada. Samal ajal määravad ka hingestruktuure. Seitset planetaarjõudu võib käsitada kui inimese hingeelu iseloomustavaid erilisi omadusi.
Astraaljõudude seitsmene toime on vastavuses planetaarsfääride mõjuga. Need omadused on pärit sünnieelsest elust või täpsemalt öeldes inimese hinge elust eelmise surma ja sünni vahel.
Kui inimhing läbib surma- ja taassünnivahelisel perioodil planeetide maailma, saab ta endale igast kihistust sellele omaseid jooni. See toimub kaks korda; kõigepealt tõustes, peale surma, minnes läbi Kuu, Merkuuri, Veenuse, Päikese, Marsi, Jupiteri ja Saturni kihistu, ning teisel korral vastupidises järjekorras, kui laskub alla uude inkarnatsiooni. Iga tõusmiskorra ajal jätab inimene mõned kindlad omadused teele maha, sest möödunud maise elu ajal omandatud kuju tuleb veel esile.Tagasiteel omandab ta need omadused uuesti,mis võimaldab neil eelseisva maise elu karmas toimida.
Poolel teel kahe inkarnatsiooni vahel kerkib teiselt poolt planetaarsfääri esile veel üks läbielamus.NN “maailma kesköötund”.Sel ajal otsustatakse uus inkarnatsioon.Inimese kõrgemMina on siis oma arenguteel selles punktis,kus kõik teda Maaga ühendavad sidemed on katkenud. Kõrgem Mina on siis olukorras kus tal tuleb langetada vaba otsus: kas jääda ebatäieliku vaimolendina nüüdseks saavutatud arengutasemel vaimuilma, unustades edasist arengut, või taotleda uut maapoolset elu. See on Lutsiferi saadetud kiusatus inimestele. Kõrgemad Kristus-olendid esitavad aga teistsuguse pildi-kosmilise inimese paleuse, milliseks peaks saama. Vaimne mälupilt ei ole siiski pelgalt kujund, vaid loov jõud, mis teeb koos meie vaim-seemnega kaasa kogu selle allalaskumise ja ka embrüonaalse arengu. Selline mälupilt, vaim-seeme, n.ö. kristalliseerub meie kehalise ülesehituse kujul ning kannab hoolt selle eest, et viljastatud munarakust tekiks inimolend.
Üheskoos kujundavad planetaarsfäärid meie “tähekeha”, meie astraalkeha. Oma laskumisteel võtab Mina kõikidest planetaarsfääridest kaasa nii palju uusi jooni, nagu tema karmaline areng lubab. Kui Mina läbib kogu tee Saturni sfäärist Kuu sfääri kujuneb saabuva inkarnatsiooni jaoks välja uus astraalkeha. Sellesse on kinnistunud meie võimalused ja piirid psüühilisel tasandil.
Järgmises maises inkarnatsiooni protsessis- 21. aastani- kujuneb Iseloom. Sest astraalne konstellatsioon hakkab nüüd vabanema ühelt poolt meie teadvuses ja teiselt poolt meie tervislikus seisundis ja kalduvustes kindlatele haigustele. Kuid samal ajal on ka Mina pidevas töös astraalkehast aistinghinge ja viimaks ka vaim- ise olemusena avalduva vaimselt puhastunud astraalkeha kujundamise kallal. Selle põhjal näeme, et juba ümberkujunemisprotsessi käigus hakkab toimuma maisest inkarnatsioonist eemaldumine ning sellise eemaldumise tulemusena ja tema tõttu võib avalduma hakata astraalkeha.Teisiti- oma sünnihetkest alates hakkab inimene surema, see protsess muutub järjest tugevamaks, eriti elu teises pooles kuni ta omandab viimaks sellise ülekaalu, et vaim võib end viimaks surma läbi inkarnatsioonist vabastada. Surm maises ilmas tähendab samaaegselt sündi vaimuilma. Seetõttu on põhjust eristada laskuvat astraalset voogu, mis saab endale maailmaruumis kuju ja tõusvat voogu, mis end sellest irrutab.
SATURN JA KUU
Saturn on kõige kaugem , Kuu kõige lähem planeet. Saturn on väravaks astraalse planetaartoime ja kinnistähtede vaimsete mõjude vahel. Kuu aga on väravaks planetaarsfääride ja eeterlike, maiste mõjude vahel. Saturn mõjub ülevalt alla, saates igat inkarnatsiooniprotsessi tema teel maailma kesköötunnist kuni sündimise väravani, avaldades oma mõju esimese 30 eluaasta keskel. See on ülev protsess, sest Saturni abiga avaldab vaim end surnud mateerias. Inimolendi juures toimivate Saturni protsesside eesmärgiks on juuksepöörise kaudu vahetult elutusse mateeriasse tungides inimesele tema individuaalse vaimse Mina sarnase kuju anda.Tema ülevalt ja tagantpoolt tulev kiirgus tungib läbi inimese ja jõuab luustikuni. Nii muutub luustik Mina elutuks väljenduseks.
Saturn juhib meid vaimsete olenditena ruumi maailma. Ta avaldab oma toimet inimese kogu sünnieelse arengu jooksul. Embrüonaalse arengu kestel ja lapsepõlves on Saturn see, kes kristalliseerib organismi veetaolisest ollusest luustiku. Põrn on Saturni elund, kuna sellesse suubuvad ja selles lõpuks ka hääbuvad kõik saturni protsessid. Astraalkeha puhul toimib Saturn iseloomu kujundavalt. Saturni.iseloom on suunatud mälestustele asjade ürgalgest. Seda nim. Uurivaks meelelaadiks, mida kõigi nähtuste puhul huvitab eelkõige nende olemus. Saturni inimesed on tõeotsijad. Oht sulguda oma huvisfääri. Näevad maailma silmaklapid peas. Saturni ekskarneeriv mõju avaldub peale 56 eluaastal. Muutub tähtsaks võime oma elulugu kokku võtta ja julgelt lõpuni minna. Saturni jõud meie iseloomus viivad vaimse ülestõusmisele.
Kuu-jõud on kõiges mis avaldub läbi põlvkondade. Kuu jõud kiirgub kehasse eest ja alt, põiepiirkonnast, toimib suguelundites ja kiirgab läbi kogu inimolendi seestpoolt väljaspoole kuni nahani välja.Väljaspool nahka nende aktiivsus langeb. Kuu on pärilikkuse kandja ja seab nähtavaks naha. Tugevate Kuu-jõududega inimestel on kaunis nahk ning nad on seksuaalselt väga ligitõmbavad. Astraalkehas on kuu iseloomu kujundav mõju. Kuu jõud loovad inimese, kes on huvitatud vaid välisest ning konservatiivne. Kuu tüüp on säilitaja-raamatupidaja. Seesmine tühi.
Saturn ja Kuu põimuvad koos aja ja ruumi, surma ja taassünni ajas kulgemise ja teadvuses ärkamise saladustesse
JUPITER,MERKUUR
Jupiter-suur maailma skulptor. Kiirgub laubast sissepoole, voolib lapsepõlves aju ja kujundab hiljem mõtteid. Jupiteri tüüp-mõtleja. Jupiteri vastandiks on on Merkuur . Merkuuri tüüp-uuendaja.
MARSS JA VEENUS
Marsi-jõudude kiirgus on suunatud abaluude vahelisele alale, tema tugevdav mõju on seotud veres oleva rauaga seonduvates protsessides. Ühest küljest kiirguvad alla-vere-ja teisestküljest üles-kõneprotsessidesse
Kommentaarid
Postita kommentaar