Teadvuslik meel-lapse areng
Teadvuslik meel on "mina" ,meie enda mõtete hääl .Tal võivad olla suured tulevikuplaanid täis armastust tervist õnne ja õitsengut. Aga teda juhib alateadvus nii nagu teda on programmeeritud. Kui me tähelepanu ei pööra võib alateadvuslik meel rakendada käitumisviise ,ei ole üldse meie omad, sest kõige põhilisemad käitumisviisid laaditi ajju teisi inimesi jälgides küsimusi esitamata. Sellepärast kuulevad inimesed oma hämmelduseks et nad käituvad nii nagu ema või isa, sest vanemad on lapse põhilised programmeerijad.
Edu millest unistame, takistavad meil saavutamast peamiselt just alateadvusse programmeeritud piirangud. Need piirangud mängivad ka rolli meie füsioloogilise seisundi ja tervise juures.
Rakud on kohustatud alateadvuse programme järgima. Pinged teadvusliku tahtejõu ja alateadvuslike programmide vahel võivad põhjustada tõsiseid neuroloogilisi häireid.
Alateadvuslikud programmid on nii tugevad et nendega on võimatu võidelda. Enamus meist püüab omandatud programme üle kirjutada, ning peab oma alateadvusliku meelega lahinguid, mis nõuab energiat. Käitumisviiside ümberprogrammeerimisele suunatud teraapiaga tegeleb energiapsühholoogia, mis tugineb uuele bioloogiale.
Oleks palju kergem, kui lapsi kasvatataks algusest peale viisil, mis aitab saavutada täit geneetilist ja loomingulist potensiaali. See muudaks ümberprogrammeerimise ebavajalikuks
Teadlik eostamine ja teadlik rasedus
Raseduse teadvustamine ja kindel soov last saada soodustavad kasvamist ja sündiv laps võib olla targem tervem ja õnnelikum.
Vanemad on oma lapse geenitehnoloogid juba mitu kuud enne eostamist. Munaraku ja spermaküpsemise viimases staadiumis reguleeritakse teatud kindlate geenide aktiivsust, mis avaldavad mõju alles eostatava lapse iseloomule. See mis vanemate elus sel ajal toimub, mõjutab tugevalt nende tulevase lapse keha ja vaimu. Suur kasu on sellest kui vanemad elavad rahulikus ja stabiilses keskkonnas, kus perekond ja sõbrad neid toetavad. Vanemate hoiakud hakkavad kohe pärast viljastamist loote arengu juures suurt rolli mängima. Sündimata lapsed reageerivad nii ärkvel kui unes pidevalt ema igale teole mõttele ja tundele. Eostamise hetkest hakkab üsasisene kogemus kujundama inimese aju ning laob vundamendi tema isiksusele, emotsionaalsele temperamendile ja kõrgemale mõtlemisvõimele. See mida isa teeb mõjutab ema väga tugevalt ning ema reaktsioon mõjutab arenevat last. Kui ema on kroonilises stressis, jõuab looteni suures koguses kortisooli ja teisi võitle-põgene hormoone. Stresshormoonid valmistavad keha ette kaitsereaktsiooniks. Kui need signaalid loote vereringesse sisenevad, mõjutavad nad samu sihtkudesid ja organeid, mis ema organismis. Stressirohkes keskkonnas voolab loote veri põhiliselt lihastesse ja tagaajju, varustades käsi ja jalgu ning elu päästmiseks tarvilike reflekside eest vastutavat aju piirkonda toitainetega. Seoses sellega siseelundite verevarustus halveneb ning stresshormoonid pärsivad eesaju talitlust. Loote kudede ja organite areng on otseses seoses saabuva vere hulgaga ja funktsiooniga mida nad täidavad. Et kortisool pärsib kasvu, sünnivad stressi all kannatavatel emadel väiksemad beebid.
Geenid katavad ainult 48% IQ määravatest faktoritest, seda avastati 1997 aastal.
Prenataalse arengu ajal valitsevad tingimused mõjutavad IQ-d märkimisväärselt. 51% lapse intelligentsusest on seletatav keskkonna faktoritega. Üsasisene kokkupuude pliiga võib vähendada IQ-d ja suitsetamine ja joomine
Õige suhtumisega rasedusse on võimalik trastiliselt suurendada tõenäolisust, laps sünnib kõrge IQ potensiaaliga. IQ muutused on otseselt seotud verevarustuse muutusega stressi all kannatavas ajus
Perioodil enne sündi ja kuni kaks eluaastat töötab inimaju valdavalt madalamail EEG-sagedusel, mida nimetatakse deltalaineteks. Kuigi deltalained domineerivad, võib imikutel aeg-ajalt esineda lühidaid kõrgenenud EEG aktiivsuse perioode. Kolmandal kuni kuuendal eluaastal hakkavad üha enam domineerima kõrgema sagedusega teetalained.
Vanemas eas kui kõrgsageduslikke laineid on rohkem, muutume programmeerimise suhtes vähem vastuvõtlikeks. Umbes 12 aastaselt ilmuvad EEG-mustrisse pikemad veel kõrgesageduslikumad beetalainete perioodid. Viies kõrgem EEG-sagedus on gammalained, mis tekivad ajus keskendumist nõudvate tegevuste ajal
Inimestel on veel teadvuslik meel, seda juhime me käsitsi. Kaks meelt moodustavad dünaamilise koos töötava duo. Kaks meelt teevad koostööd ka väga keerukate käitumiste omandamisel, mida hiljem saab kasutada teadvustamatult.
See nagu tantsides õpid selgeks sammud ja pärast ei pea mõtlema iga sammu peale vaid see tuleb iseenesest.
Tänu enesepeegeldus võimele, suudab teadvuslik meel käitumist reaalajas kõrvalt jälgida. Kõrvalt vaatav teadvuslik meel saab eelprogrammeeritud käitumisviisi rakendamisse sekkuda, selle lõpetada ja luua uue reaktsiooni. Teadvuslik meel annab meile vaba tahte ja seega oleme midagi rohkem kui saatuse ohvrid. Et alateadvuslik programm võimu ei haaraks , tuleb olla täie teadvuse juures- igaüks on oma tahtejõu proovile pannud ja teab kui raske see on. Alateadvuslikud programmid võtavad juhtohjad enda kätte kohe kui teadvuslik meel enam tähelepanu ei pööra, kui alateadvuslik meel tegutseb alati käesolevas hetkes, siis teadvuslik meel saab ajas ette ja tahapoole mõelda. Sel ajal kui teadvuslik meel unistab, tegeleb tuleviku plaanide loomisega või möödunud elukogemuste läbivaatamisega, peab alateadvuslik meel kohusetundlikult valvet ning rakendab tõhusalt käitumisviise, mida parasjagu tarvis läheb, vajamata sealjuures ise mingit teadvustatud järelvalvet
Miks evolutsioon on kujundanud loote arenguks süsteemi, mis näib väga riskantne ja on vanemate keskkonnast niivõrd sõltuv. See on geniaalne süsteem, mis aitab tagada järglaste ellujäämise. laps sünnib ju samasse keskkonda, kus elavad vanemad, vanemate poolt keskkonda tajudes omandatud informatsioon jõuab platsenta kaudu looteni instrueerides tema füsioloogiat ja valmistades teda ette sünnijärgseteks katsumusteks. Vanematel on võimalus enne lapse ilmaletoomist oma piiratud eluuskumused ümber programmeerida. Keskkondlikud õpikogemused kujundavad, suunavad ja modifitseerivad geene. Inimest saab süüdistada kehvaks lapsevanemaks olemises ainult sel juhul kui ta on sellest informatsioonist teadlik aga ignoreerib seda. Seisukoht nagu sa oleksid kõigi oma laste jaoks samasugune vanem ei vasta absoluutselt tõele. Teine laps ei ole esimese kloon ja ja maailmas juhtuvad hoopis teised asjad kui esimese lapse ajal. Ühiskonnad kus imikutele lastele ja noorukitele ei pakuta piisavalt puudutusi on paratamatult vägivaldse iseloomuga. Lapsed kannatavad somatosensoorse afektiivse häire all. Näiteks viies vastsündinu pikaks ajaks ema juurest teise ruumi või kui arstid soovitavad vanematel imikute kisast mitte välja teha s.t. neid mitte ära hellitada....need võimendavad meie tsivilisatsioonis esinevat vägivalda.
Kasuvanemad peaksid meeles pidama, et ei tohiks teha nägu, nagu nende lapse elu algaks uude keskkonda jõudmisega. Adopteeritud laste sünnivanemad on juba programmeerinud neisse uskumuse, et neid ei taheta ega armastata. Laste geenid peegeldavad ainult nende potensiaali aga mitte saatust. Vanemate ülesandeks on pakkuda neile keskkonda, mis aitaks neil oma potensiaali võimalikult hästi realiseerida
Valgulisi lüliteid, mis elu juhivad,vajutavad peamiselt keskkonnast-ehk universumist saabuvad signaalid
Patsiendid kellele on organeid siirdatud kogevad pärast käitumuslikke ja psühholoogilisi muutusi. Naine Uusmeremaalt koges peale südame ja kopsu siirdamist et on hakanud armastama õlut ja mootorrattaid. Tema uus süda pärines 18 aastaselt mootoratta fännilt kes armastas ka õlut. Seletus kuidas organi saaja uued käitumisviisid omandab on rakuline mälu, mälestused on rakkudesse salvestatud
Edu millest unistame, takistavad meil saavutamast peamiselt just alateadvusse programmeeritud piirangud. Need piirangud mängivad ka rolli meie füsioloogilise seisundi ja tervise juures.
Rakud on kohustatud alateadvuse programme järgima. Pinged teadvusliku tahtejõu ja alateadvuslike programmide vahel võivad põhjustada tõsiseid neuroloogilisi häireid.
Alateadvuslikud programmid on nii tugevad et nendega on võimatu võidelda. Enamus meist püüab omandatud programme üle kirjutada, ning peab oma alateadvusliku meelega lahinguid, mis nõuab energiat. Käitumisviiside ümberprogrammeerimisele suunatud teraapiaga tegeleb energiapsühholoogia, mis tugineb uuele bioloogiale.
Oleks palju kergem, kui lapsi kasvatataks algusest peale viisil, mis aitab saavutada täit geneetilist ja loomingulist potensiaali. See muudaks ümberprogrammeerimise ebavajalikuks
Teadlik eostamine ja teadlik rasedus
Raseduse teadvustamine ja kindel soov last saada soodustavad kasvamist ja sündiv laps võib olla targem tervem ja õnnelikum.
Vanemad on oma lapse geenitehnoloogid juba mitu kuud enne eostamist. Munaraku ja spermaküpsemise viimases staadiumis reguleeritakse teatud kindlate geenide aktiivsust, mis avaldavad mõju alles eostatava lapse iseloomule. See mis vanemate elus sel ajal toimub, mõjutab tugevalt nende tulevase lapse keha ja vaimu. Suur kasu on sellest kui vanemad elavad rahulikus ja stabiilses keskkonnas, kus perekond ja sõbrad neid toetavad. Vanemate hoiakud hakkavad kohe pärast viljastamist loote arengu juures suurt rolli mängima. Sündimata lapsed reageerivad nii ärkvel kui unes pidevalt ema igale teole mõttele ja tundele. Eostamise hetkest hakkab üsasisene kogemus kujundama inimese aju ning laob vundamendi tema isiksusele, emotsionaalsele temperamendile ja kõrgemale mõtlemisvõimele. See mida isa teeb mõjutab ema väga tugevalt ning ema reaktsioon mõjutab arenevat last. Kui ema on kroonilises stressis, jõuab looteni suures koguses kortisooli ja teisi võitle-põgene hormoone. Stresshormoonid valmistavad keha ette kaitsereaktsiooniks. Kui need signaalid loote vereringesse sisenevad, mõjutavad nad samu sihtkudesid ja organeid, mis ema organismis. Stressirohkes keskkonnas voolab loote veri põhiliselt lihastesse ja tagaajju, varustades käsi ja jalgu ning elu päästmiseks tarvilike reflekside eest vastutavat aju piirkonda toitainetega. Seoses sellega siseelundite verevarustus halveneb ning stresshormoonid pärsivad eesaju talitlust. Loote kudede ja organite areng on otseses seoses saabuva vere hulgaga ja funktsiooniga mida nad täidavad. Et kortisool pärsib kasvu, sünnivad stressi all kannatavatel emadel väiksemad beebid.
Geenid katavad ainult 48% IQ määravatest faktoritest, seda avastati 1997 aastal.
Prenataalse arengu ajal valitsevad tingimused mõjutavad IQ-d märkimisväärselt. 51% lapse intelligentsusest on seletatav keskkonna faktoritega. Üsasisene kokkupuude pliiga võib vähendada IQ-d ja suitsetamine ja joomine
Õige suhtumisega rasedusse on võimalik trastiliselt suurendada tõenäolisust, laps sünnib kõrge IQ potensiaaliga. IQ muutused on otseselt seotud verevarustuse muutusega stressi all kannatavas ajus
Perioodil enne sündi ja kuni kaks eluaastat töötab inimaju valdavalt madalamail EEG-sagedusel, mida nimetatakse deltalaineteks. Kuigi deltalained domineerivad, võib imikutel aeg-ajalt esineda lühidaid kõrgenenud EEG aktiivsuse perioode. Kolmandal kuni kuuendal eluaastal hakkavad üha enam domineerima kõrgema sagedusega teetalained.
Vanemas eas kui kõrgsageduslikke laineid on rohkem, muutume programmeerimise suhtes vähem vastuvõtlikeks. Umbes 12 aastaselt ilmuvad EEG-mustrisse pikemad veel kõrgesageduslikumad beetalainete perioodid. Viies kõrgem EEG-sagedus on gammalained, mis tekivad ajus keskendumist nõudvate tegevuste ajal
Inimestel on veel teadvuslik meel, seda juhime me käsitsi. Kaks meelt moodustavad dünaamilise koos töötava duo. Kaks meelt teevad koostööd ka väga keerukate käitumiste omandamisel, mida hiljem saab kasutada teadvustamatult.
See nagu tantsides õpid selgeks sammud ja pärast ei pea mõtlema iga sammu peale vaid see tuleb iseenesest.
Tänu enesepeegeldus võimele, suudab teadvuslik meel käitumist reaalajas kõrvalt jälgida. Kõrvalt vaatav teadvuslik meel saab eelprogrammeeritud käitumisviisi rakendamisse sekkuda, selle lõpetada ja luua uue reaktsiooni. Teadvuslik meel annab meile vaba tahte ja seega oleme midagi rohkem kui saatuse ohvrid. Et alateadvuslik programm võimu ei haaraks , tuleb olla täie teadvuse juures- igaüks on oma tahtejõu proovile pannud ja teab kui raske see on. Alateadvuslikud programmid võtavad juhtohjad enda kätte kohe kui teadvuslik meel enam tähelepanu ei pööra, kui alateadvuslik meel tegutseb alati käesolevas hetkes, siis teadvuslik meel saab ajas ette ja tahapoole mõelda. Sel ajal kui teadvuslik meel unistab, tegeleb tuleviku plaanide loomisega või möödunud elukogemuste läbivaatamisega, peab alateadvuslik meel kohusetundlikult valvet ning rakendab tõhusalt käitumisviise, mida parasjagu tarvis läheb, vajamata sealjuures ise mingit teadvustatud järelvalvet
Miks evolutsioon on kujundanud loote arenguks süsteemi, mis näib väga riskantne ja on vanemate keskkonnast niivõrd sõltuv. See on geniaalne süsteem, mis aitab tagada järglaste ellujäämise. laps sünnib ju samasse keskkonda, kus elavad vanemad, vanemate poolt keskkonda tajudes omandatud informatsioon jõuab platsenta kaudu looteni instrueerides tema füsioloogiat ja valmistades teda ette sünnijärgseteks katsumusteks. Vanematel on võimalus enne lapse ilmaletoomist oma piiratud eluuskumused ümber programmeerida. Keskkondlikud õpikogemused kujundavad, suunavad ja modifitseerivad geene. Inimest saab süüdistada kehvaks lapsevanemaks olemises ainult sel juhul kui ta on sellest informatsioonist teadlik aga ignoreerib seda. Seisukoht nagu sa oleksid kõigi oma laste jaoks samasugune vanem ei vasta absoluutselt tõele. Teine laps ei ole esimese kloon ja ja maailmas juhtuvad hoopis teised asjad kui esimese lapse ajal. Ühiskonnad kus imikutele lastele ja noorukitele ei pakuta piisavalt puudutusi on paratamatult vägivaldse iseloomuga. Lapsed kannatavad somatosensoorse afektiivse häire all. Näiteks viies vastsündinu pikaks ajaks ema juurest teise ruumi või kui arstid soovitavad vanematel imikute kisast mitte välja teha s.t. neid mitte ära hellitada....need võimendavad meie tsivilisatsioonis esinevat vägivalda.
Kasuvanemad peaksid meeles pidama, et ei tohiks teha nägu, nagu nende lapse elu algaks uude keskkonda jõudmisega. Adopteeritud laste sünnivanemad on juba programmeerinud neisse uskumuse, et neid ei taheta ega armastata. Laste geenid peegeldavad ainult nende potensiaali aga mitte saatust. Vanemate ülesandeks on pakkuda neile keskkonda, mis aitaks neil oma potensiaali võimalikult hästi realiseerida
Valgulisi lüliteid, mis elu juhivad,vajutavad peamiselt keskkonnast-ehk universumist saabuvad signaalid
Patsiendid kellele on organeid siirdatud kogevad pärast käitumuslikke ja psühholoogilisi muutusi. Naine Uusmeremaalt koges peale südame ja kopsu siirdamist et on hakanud armastama õlut ja mootorrattaid. Tema uus süda pärines 18 aastaselt mootoratta fännilt kes armastas ka õlut. Seletus kuidas organi saaja uued käitumisviisid omandab on rakuline mälu, mälestused on rakkudesse salvestatud
Kommentaarid
Postita kommentaar